Pages

Showing posts with label 1930`s. Show all posts
Showing posts with label 1930`s. Show all posts

Tuesday, June 27, 2017

Erkroosa aga soe / Bright pink but warm

See kleit oli valmis juba varakevadel ja sai ka kevadise Käsitöö kaante vahele.
Täpsemalt ka kaanele.

The dress was ready already in the beginning of the spring and got on the pages of Käsitöö spring issue. Actually on the cover this time.


Lõngaks ikka minu lemmik Drops Cotton Merino. Kulus veidi üle 10 toki.
Täpsed juhised leiab ajakirjast Käsitöö.
Kuigi suvenumber on juba väljas, siis eelmisi numbreid peaks ikka toimetusest veel saama.

The yarn is my favourite Drops Cotton Merino.
The instructions are available in the magazine.

* * *

Mudeli loomisel hoidisn vaimusilmas ikka sellist 1930-ndate siluetti, selle ajastu detaile ja nüansse. Pisut vanaaegse hõngu sai juurde küll.

Designing the dress I got inspiration from the 1930-s details and silhouettes. It has the vintage touch indeed.





Pildid ajakirja jaoks tegin seekord ise. Modelliks juba tuttav, ilus Merlin.

The photos for the magazine I took myself. Model is beautiful Merlin.

* * *

Kootud kleitide võlu seisneb selles, et sobib väga suure erinevusega ümbermõõtudele. Seega sobib hästi ka täidlasematele daamidele.
Fotost ei tasu lasta ennast eksitada. Võetud on väga kavala nurga alt. 

The advantage of knitted dresses is that they fit to so many sizes. 
It goes well to a plus size ladies.
Dont let the photo fool you. The angle is just right.


Kingad said ka ideaalsed. Ega nendega käia ei saa. Pildi jaoks ainult.

The shoes are perfect. Not possible to walk though. Only for taking pictures.

* * *

Kleit on seljas oivaline. Kui vaja annab sooja, kui vaja laseb õhku läbi. Langeb ja ei kortsu ega lähe vormist välja. Pole ime, et see on mu lemmiklõng.

It is pure bliss to wear the dress. It is warm if needed, it keeps you cool if needed. Falls, doesnt wrinkle, keeps its shape. No wonder I love the yarn!





Tuesday, June 14, 2016

Kuldse peaga nõel

Lugesin hiljuti ühte äärmiselt paeluvat raamatut.
"Kuldse peaga nõel"
Autor Kertu Saks
AS Ajakirjade Kirjastus 2016


My dear english-language readers. 
Today I write about a book I recently read and absolutely adored.
The translated title of the book may be: "A needle with the golden head" or "Gold head needle"
Author Kertu Saks
Publisher AS Ajakirjade Kirjastus 2016

This book is about one family´s women story, about the handwork they did and how the pieces of the beautiful handwork has been inherited from generation to generation.
It is mainly about the first half of 20th century.
My favourite time in the history.
The book motivated me to explore my own family´s women handwork history and made me dig out my grandmother´s old photoalbums and drove me to torture my mom with endless questions what she remembers.
The story got quite long so I am sorry I will continue only in estonian this time.

* * *

Mulle tundus nagu see raamat oleks mulle kirjutatud. Seal oli kõik-kõik koos, mis mind eriliselt paelub. Käsitöö ja ajalugu ja erinevate inimeste lood. Eriti just 20. saj. esimene pool.
Mulle meeldib vist kõik sellest ajast: mood, sisekujundus, arhitektuur. Mu sõber on selle kohta väga tabavalt öelnud, et see oli aeg kui naised olid naised ja mehed ei olnud.

Seal raamatus on imelist pildimaterjali ja kõigel on oma lugu. See on hämmastav kui palju , läbi mitme põlvkonna, on säilinud ilusat käsitööd ja see on nii paeluvalt põnev kuidas ja kes neid asju omal ajal tegi.

Mind ajendas see raamat koheselt uurima ka oma naispere käsitöötegemise ajalugu.
Mina ise olen ilmselt oma käsitööpisiku saanud siiski oma emalt, kes siis minu lapsepõlves , kui oli raske nõukogude aeg, ikka mulle ja endale üht-teist kudus-heegeldas. Ja seda ma mäletan täpselt kuidas ema õpetas mind kuduma. Sellised hirmus terava otsaga alumiiniumvardad olid ja üsna ebaühtlane kole kare lõng. Mäletan kuidas ma pidasin seda täiesti võimatuks, et selle sirge vardaga on võimalik seda lõnga üldse mingiteks aasadeks vormida. Sinnani olin ainult heegeldanud ja see käis ju konksuga. Loogiline, et sellega saab lõnga läbi aasa tõmmata. Aga sirge vardaga!? Heegeldama õpetas mind ka ilmselt ikka ema, sest oma esimese keti (noh sellise 100 meetrise nagu alustajad ikka teevad) tegin ma kindlasti enne kooli. 

Mu vanaema (ema-ema) mäletan ka kudumas. Aga tema kudus just ainult kindad ja sokke. Selliseid hirmsaid rauast sukavardaid, mis jätsid kätele kõva metallihaisu juurde, oli tal mitu komplekti ja igasugustest villase lõnga jääkidest, mida vähegi leidis, sündisid peenikess kirjas kindad ja sokid. Ma ei mäleta, et tal oleks olnud mingeid mustrilehti, seega ilmselt siis need mustrid ta tegi kudumise käigus ise. Eks need peamiselt sellised lihtsad väiksed rombikesed või täpikesed olid.
Kahjuks ei ole vist ühtegi paari alles. Eks need sai ribadeks kantud.
Ja neid kindaid ja sokke sai ju hirmsasti nõelutud ka tol ajal. Mäletan vanaema käsitöösahtlist veel sellist puust seent, mis pandi sokikanna sisse ja siis oli hea selle peal kannaauk kinni nõeluda-põimida. Ka see tehnika on mul meeles just vanaema käest.  Sokiauk punuti kinni nagu korvi teeks.

Küll aga ei olnud minu vanaemal vist väga sellist tikkimis ja pilutamise ja peene pitsi heegeldamise ajalugu. Vähemasti ei mäleta ema, et vanaema oleks sellist tööd kunagi teinud ja samuti ei ole ka säilinud esemeid mis võinuks olla tema tehtud. Kahjuks hävis ka kõik vanaema vara Tallinna pommitamisel kui pommitati maatasa maja Roosikrantsi tänaval, kus ta elas. 
Seega kõik pitsiga padjapüürid ja linikud ja muud käsitööesemed, mis ma mäletan lapsena vanaema pesukapis siiski olid ,võisid olla hoopis teiste inimeste annetatud.  

Kaevasin õhinaga välja ka kõik vanad fotoalbumid, mis siiski imekombel olid vanaemal alles. Küll mulle meeldib neid vaadata. See oleks nagu päriselt sinna ajastusse minek. See mõte, et need inimesed seal piltidel päriselt elasid ja toimetasid sellel minu jaoks nii idüllilisel ajal nagu olid need 1920ndad-1930ndad.

Mulle meeldib juba see, et need albumid ise on sellised räsitud ja puhast aja hõngu täis. 
Ma nimme ei taha neid teibi ja liimiga parandama hakata.


Pildid on kõik kenasti albumisse seatud ja mulle meeldib hirmsasti kuidas siis oli kombeks igale pildile taha kirjutada, et kes ja kus ja millal.


Kuigi mul on vahel tunne, et sel ajal olid inimesed kuidagi klaasistunud ilmetega. Ju siis nad pidid fotograafi juures väga kaua liikumatult paigal istuma kuniks pilt tehtud sai ja nad väsisid silmade lahti hoidmisest ära.
Aga minu vanaema oli ikka ilus. Ka klaasistunud pilku ei olnud.



Hästi vahva on vaadata kuidas siis oli ka ilmselt kombeks sõbrannadega koos fotostuudiosse minna ja üks kena mälestus lasta teha. Tõenäoliselt saadi muidugi igast korrast üks kaader vastupidiselt 236-le , mis nüüd tehakse.
Selliseid grupipilte on vanaema albumis päris mitmeid. Ja mõnda nendest sõbrannadest mäletan isegi mina. Küll aga muidugi juba hallipäiste vanaemadena.
Küll nad noortena olid ikka ilusad!



Minu suureks imestuseks on muidugi stiil kõigil äärmiselt tagasihoidlik, Kuigi 1920ndad oli ju selline toretsev aeg. Ehteid peaaegu üldse ei ole ja kleidid on väga tumedad, tunduvad villased.
Aga ometigi need detailid! Vaadake neid paelkante ja peenikeste nööpide ridu ja selliseid korrektseid lõikeid.
Ja kui kenad sätitud soengud neil alati olid.
Kuid pärlid ometigi ei puudunud. Ja ikka pikad pärlikeed pidid olema!


Oh kuidas ma tahaks ajamasinaga sinna aega rännata ja olla üks elunautlev daam siit seltskonnast, Mary-Jane kingad jalas ja munakoorekübar peas.
Vaatamata sellele, et 1920-ndate siluett oli ju täielik kott, oli üldpilt siiski äärmiselt naiselik ja graatsiline.


Sain nüüd kõvasti õli tulle ja uurin jõudsalt edasi oma suguvõsa naiste käsitöö ja muude tegemiste ajalugu. Kuidas ja kus nad täpselt just sel ajal elasid ja millised inimesed olid.

Oma isapoolset vanaema ma kahjuks praktiliselt ei mäleta üldse, sest ta lahkus meie juures kui ma olin 4 aastane. Tean vaid, et tema ka kudus palju. Aga rohkem just riideid - kampsuneid, veste, mitte niiväga kindaid-sokke. Ja et tema olla endale soetanud isegi kudumismasina.
Seda kõike plaanin veel täpsemalt uurida ja otsida ka pildimaterjali juurde.
See kõik on nii põnev!

Ja erilise tõuke selleks andis ikkagi just see raamat, millest ma oma tänast jutustust alustasin.
Raamatu vahelt leiab ka lõikelehe, mille järgi saab õmmelda endale ajastutruud kleidid.
Nad ikka ilmselt mõtlesid minu peale, kui seda raamatut tegid.





Friday, July 24, 2015

Lihtsalt üliäge roheline / Simply supercool green

Niikui ma seda rohelist lõnga e-bays nägin, nii pidin ma selle saama. Ja see roheline oli reaalsuses sama ilus ja äge nagu ta mulle arvutiekraani vahendusel tundus.
Ja muidugi ajasin kohe heegelnõela sisse ja seekord lasin ennast mõjutada 1930ndatest.

The moment I saw that green yarn at e-bay I knew I had to have it. And the green is exactly as bright and pretty as it seemed through the computer screen at once. 
Of course I confronted it with my crochet hook. 
This time I let myself influenced by the 1930s.


Lõng on 100% imepehme bambus. Täiesti korrutamata, jube vastik heegeldada. Aga ühtegi kootud ideed ka pähe ei lennanud.

The yarn is 100% extremely soft bamboo. The texture of the yarn makes it unfortunately very unpleasant to crocet but I didnt have any ideas for knitting either.


Ma ei mäletagi enam mis heegelnõela ma kasutasin..äkki oli midagi 3 ringis.
Muster tuli kuskilt ise. Samamoodi ka kogu kleit. Kindel plaan oli ainult teha sellised volangjad varrukad. Muu kujunes töö käigus.

Cannot remembr though which hook I used...probably was something around 3.
The pattern came itself from somewhere, so the dress itself. The only idea I had at first was to make those lush sleeves. Everything else just happened.


Kleit, eriti selle värv meeldis ka modell Biankale väga, seega sai tehtud kohe üks korralik fotosessioon.
Barett on Vivrut Design suvemütsikollektsioonist. Aga sellest ja teistest mütsidest juba järgmine kord.

Model Bianka liked the dress, especially the colour very much indeed, so we decided to have a proper photoshoot for its honour.
The beret is from Vivrut Designs summerhat collection. But about that beret and other hats already next time.










Suur tänu Bianka!

Big thanks, Bianka!

Ja lõpuks tõestus sellest, et kleit sobib ka volüümikamatele daamidele.

And finally some proof that the dress fits fine to more curvy ladies aswell.




Kõik aksessuaarid Vivrut Jewelry

All accessories Vivrut Jewelry











Tuesday, May 19, 2015

Suvine Käsitöö on ilmunud / The summer issue of Käsitöö is out

Iga korraga lähen ahnemaks. Seekord litsusidn juba terve virna värvilisi lõngatulemeid ajakirja kaante vahele.
Seega suveks vardad, heegelnõelad kuumaks ja hagu!

Each time I become more creedy. This time you can find already many colourful knits behind the cover of the latest issue of Käsitöö.
So pour some gasoline to your knitting pins and knock yourself out!


Seekord leiab ajakirjast mõned juba tuttavad kleidid aga nüüd siis täpsete juhendite ja mustrijoonistega, et oleks lihtne endalegi midagi sarnast kombineerida.
Ühe paksema puuvillase lõngaga kleidi soovitan küll ette võtta - saab effektse suvise kehakatte ikka üsna lihtsa vaevaga. 

This time you can find some already familiar dresses with tutorials and patterns that make it very easy to combine something similar for yourself.
I kindly suggest to try the crochet dress, as that is effective item with very little effort.


Aga minu favoriit on suveks üks 30-ndate stiilis pluus. Kuhjasin detaile nii, et nahk märg ja tulem nõretab romantikast nagu lühtritega vooderdatud teerada õitsvate õunapuudega aeda.
Minge ka varrastega ajas rändama!
Ärge baretti unustage!

But my favourite is this 30-s style knitted top for summer. I piled up details so its is almost literally heavy and the outcome is as romantic as blooming appletrees in a country garden in candlelight.
Go travel in time with knitting pins!
Don´t forget the beret!






Täpsemat infot ja valmistamisõpetused juba ajakirjast!

More info and tutorials in the magazine!