Downton Abbey

 

Nagu ma juba rääkisin, siis ma olen täielikus sõltuvuses sellest kostüümidraamast.

Mind nii meeletult paelub iga pisemgi detail. Millise filigraansusega on paika pandud iga kruusike kuskil konksu otsas rippumas või linikuke mõne kummuti peal kuni lühtrite kristallideni välja suurtes saalides.

Kuigi ma tassiks silmagi pilgutamata koju ka kõik need kapid sealt Downtoni köögist, siis erilise hasardiga jälgin ma muidugi ehteid ja rõivaid ja muid aksessuaare. Äärmiselt põnevalt on põimitud kogu sellesse teemasse ka kogu rõivastusega ja rõivastumisega seotud kombestik. Millal ja mida ja kuidas.

 

 

As I have told I am totally addicted to Downton Abbey show. I am fascinated by every single detail. Each teacup, each doily, each chandelier.

I am even in love with the kitchen cupboards at Downton. I would kill to have them at my home! But my total commitment belongs to jewelry, outfits and accesories. The customs about clothing and dressing rituals are so exciting.

 

 

Ma räägin Downtonist ja ilmselt eelmise sajandi esimetest kümnetest veel väga palju.

Aga ma hakkan praegu mõnes mõttes nagu tagantpoolt pihta.

Nimelt ma võtan kõigepealt ette 1920-ndad, millise ajastu lummuses olen ma juba ammu. Enne üldse kui ma Downtoni seriaalist midagi kuulnud olin.

Ütleme nii, et üldine ajastu siluett ei ole tegelikult üldse naiselik. Või siis puudub figuur, siluett on ikka täielik kott. Päris sajandi algus oma korsettidega oli selles mõttes ikka oluliselt ilusam. Aga ilmselt naiste vabadustunde kasvamise eest tuli maksta oma hinda. Kui tahate valimisõigust, tõmbate koti selga!

 

 

I will talk about Downton and the beginning of last century a lot but I start at first so-to-say from the back - meaning the 20`s. Lets say the silhouette of the 20`s was pretty ugly. There was no waistline and the dresses were like sacks. But it was probably the price women had to pay for their freedom. Want to vote, wear sacks!

 

 

Seda aga kompenseerivad detailid, akessuaarid. Ja oi need on võrratud.

 

Fortunately accesories and details compensated it all. Gorgeous!

 

 

 

Kuigi kleidi siluett on nagu sel ajal oleks geomeetrilistest kujunditest tuntud ainult ristkülikut, siis need kangad ja pärltikandid ja pitsid - need kompenseerivad selle.

Ja ka need kübarad, need teevad oma töö sajaprotsendiliselt.

 

The fabrics, the pearl embroideries, the laces! And the gorgeous hats. They do their job 100%!

 

 

 

Ma pole muuseas üldse ainuke, kes Downtonist inspiratsiooni saab.

 

And I am not the only one who iss inspired by Downton.

 

 

Aga nad ei panusta haraka vaatevinklile. Mina just sealt vaatan.

 

I refer more to the sparkling point of view though.

 

 

Ja küll oleks uhke kui oleks kohta kuhu kannataks minna sellisena.

 

If I only had a possibility to go somewhere like this.

 

 

 

Aga kuna ma kahtlustan, et ilmselt ärataks ma liialt ebatervet tähelepanu, kui ma sellisena oma iganädalasi oste Säästumarketist sooritaks. Seega fokusseeritagu üksikutele detailidele.

Ja lõpuks jõuan ma oma jutuga sinnani, et rääkida mida mina siis ära teinud olen.

 

But most definately I am not going to execute my daily grocerie shopping like this so lets better focus on tiny details. And finally I can talk about my own work.

 

Peale iga osa vaatamist on mul pea ideedest paks. Ja tihti veereb aeg varastesse hommikutundidesse kuniks ma oma traadijunnid olen valmis keerutanud. Esmalt viis inspiratsioon mind sellise "filigraani" keeramiseni.

Siin on põletatud (justnimelt!) vaske ja lihvitud klaasi ja kristalli ja muud kraami.

 

After each episode my head almost explodes of ideas. Usually I work till early morning hours at my pearl table.

At first my inspiration took me to the road where I wrapped this wire piece. I burned (indeed!) the copper and added crystal beads.

 

 

 

 

Ja üks minu tehnikatest on ikka selliste pärlikuhilate punumine. Ka selle ühtlustasin ma nüüd veel rohkem sellesse stiili.

 

One of my favourite techniques is to entwine pearls. So I amended it also more to this style.

 

 

 

Igapäevaselt kanti 20-ndatel aga palju igasuguseid nööpkõrvarõngaid. Küll aga ei tohtinud needki kõrgklassil väga lihtsad olla.

 

On the 20´s they wore daily also stud earrings. But even those could not be simple for the upper class.

 

 

 

 

 

 

Järgmise kaelakee osad detailid on pärit ühe päriselt väga vana kaelakee küljest. Pärliteltki on osaliselt värv maha kulunud. Lisasin veel erinevaid detaile ja andsin talle uue kuju. Lisasin kõrvarõngad.

 

This necklases details are actually real vintage origin. I added some details and my design , also earrings. Even the pearls have lost some of their paint.

 

 

 

Ja kui kurk külmetab, siis tuleb kael sooja mässida. Üks võimalus on kolm rida pärleid.

 

If you feel cold you should wrap your neck into pearls. Preferreably three rows.

 

 

Siinkohal olen kurb, et ma ei taibanud vasktraati enne põletada, kui olin pärlid juba sisse pununud.

Nüüd juba naljalt leegi sisse ei aja.

Seega mind veidike ennast häirib see kassikullalik "look" selle asja juures.

Aga ma luiskan, et see oli taotluslik!

 

Hereby I am a bit sad though I didnt apprehend to burn the copper. It looks a bit cheap this way. Now , wrapped with pearls already, its a bit late to throw it into flames.

But I will pretend it was intentional.

 

 

 

Kinnise nikerdasin ka põlve otsas, et klapiks ansambliga.

 

The clasp is also selfmade to fit the ensemble.

 

 

* * *

 

Mul tuleb hoiatada, et selle teema, selle ajastu ja nende aksessuaaride lainele tulen ma veel tagasi. Korduvalt.

 

I need to warn you though I am going to babble about the topic and the era and the accesories a lot in the future.

Repeatedly.