Olen ammu ja kaua olnud lummatud vanade aegade stiilidest. Eriliselt vaimustun 1920-ndatest ja 1950-ndatest. Kõige ilusama silueti koos detailidega saaks minumeelest siis kui need kaks stiili kokku segada.
Seega võib vaid ette kujutada mu tohutut enesevalitsemist nõudvat vaimustust kui ma viimaselt kirbuturu retkelt endaga kuhja vanu ajakirju kaasa tassisin. Ma värisesin erutusest terve tee koju, ajakirjad kaenlas nagu viis monsterhai nukku korraga saanud eelkooliealine.
Kaks ajakirja on lihtsalt viiekümnendatest pärit moe-pildizurnaalid. Ühel oli eksikombel 70-ndate Silueti lõikeleht ka vahel! Ja üks on kuuekümnendate alguse käsitööajakiri mustrilehtedega.
Ja siis terve paks köide mitme aastakäigu Mareteid aastatest 1937-1940.
Ma istusin terve õhtu ja lugesin ja vaatasin ja särasin nagu Euroopa Liidus keelatud elektripirn!
Vaevalt, et ma nüüd mõne lõikelehe pealt midagi õmblema hakkan või kuuekümnendatel trükitud vaevu arusaadava ruudustiku järgi midagi tikkima hakkan, aga need on lihtsalt nii ägedad.
Moezurnaalidest õmblemisideid saab küll kuhjaga!!
Ja siis alles hakkasid mul käed värisema , kui ma avastain, et mul on endal kodus tükike päris ajalugu. Nimelt seisab kapis üks fileetehnikas heegeldatud linik. Mäletan seda juba vanaema kapist, aga kunagi ei taibanud küsida kelle tehtud või kust pärit. Tõenäoliselt vana-vanatädi kätetöö, sest mu oma vanaema armastas rohkem peeneid sukavardaid klõbistada.
Linik selline ilmselt 0,0075mm heegelnõelaga tehtud nagu sel ajal kombeks.
Aga miks ma sellest räägin. Nimelt ühest Maretist vaatas mulle tuttav linik vastu.
Otsisin koheselt kapinurgast oma aarde ka välja. Tõenäoliselt ongi vana-vanatädi omal ajal moodsat naistezurnaali vaadanud ning otsutanud endale mustrilehe abil ka lauakatte meisterdada.
Ma ei teagi miks, aga see leid erutas mind kuidagi eriliselt!
Aga jätkates nüüd enamvähem selles ajastus, siis ka kõik mu enda looming kipub ikka sinna väravasse. Kõik pärlid kipuvad keerduma ikka sellisteks Downton Abbey (oi kuidas ma amastan seda seriaali!!) stiilis vidinateks. Viimasel ajal on valminud terve virn sarnaseid "nööpe".
Need "nööbid" siis saab paigaldada kõrvade külge.
Ja ka mütsid ja kübarad ja kraed kipuvad ka kõik gretagarbolikud välja kukkuma.
Sättisin Drops Alpaca ja Alpaca Silk´i kokku ja tegin lihtsa kaeluse ja baretiliku mütsi.
Kaelus sobib kanda ka sügisel nikerdatud bareti ja kinnastega.
Kenad portreefotod on teinud Kadri Purje. http://kadripurje.weebly.com/
Kõrvarõngad (minu jaoks on alati veider poltkõrvakaunistuste kohta öelda rõngad - ei ole ju rõngad!!) on taaskord minu viimasest "Downton Abbey" kollektsioonist.
Praeguseks punktipanekuks sobib veel üks Kadri Purje püütud nunnufaktorile rõhuv kaader.
* * *
I have always been enraptured by old eras like twenties and fifties from the last century. Lately it has also started to show in my creations.
At first I want to tell you about my finding from the flea market. Namely I came home with several old magazines from 1950-s and 60-s. Also lots of old Estonian womens magazines "Maret" from 1937-1940.
I was just in ecstasy! I read and watched them the whole night and will probably get tons of ideas from there.
I also realized that one old table cloth that I have gotten from my grandmothers cupboard is probably made by one pattern from 1937 Maret. I dont know why but the discovery so exited me.
So my own designs move toward that old style lately more and more. My last jewellery collection I named "Downton Abbey" (I just love the TVshow!!) And my knittings have that aim of the twenties. At least I´d like to think so :)
The nice portrait pictures are taken by a good friend of mine: Kadri Purje.
No lihtsalt ilus! Kudumid ja fotod ja vintaaź, kõik on ilus :) Ajakirjad teevad kadedaks ;)
ReplyDeleteKadestusväärsed leiud ja kaunid kudumid! Ka mul poleks midagi kahekümnendate ja viiekümnendate moe kordumise vastu. Kuigi vajan töös ja argielus peamiselt sportlikku riietust, unistan kaunitest seelikutest ja kõrge kontsaga kingadest. Võib-olla pensionieas!
ReplyDelete