Kolmas kirg / Third passion

Ma ei saaks ilmselt elada, kui ma ei saaks kududa ja heegeldada. Aga ma ei saa olla ka ilma pärliteta.

Selline vaheldus peab olema, et kui sellest pehmest karvasest "niidist" , mis sõrmede vahel libiseb, saab villand, siis tuleb võtta kõvem, metallist "niit"  ja helmed.

Minu jaoks on selle ühe ja kindla suuna valimine ikka sama võimatu kui oleks oma laste vahel valimine. See lihtsalt on mõeldamatu. Ma armastan ju neid kõiki täpselt ühepalju!

 

Nüüd siis helmestest.Ma armastan romantikat ja erivärvi pärleid ja loomulikult kristalle. Palju sädelevaid kristalle!

Viimasel ajal paelub mind punumine. Võtan kohe pärleid nii, et küll küllale küll ei teeks ja muudkui punun. Tulemuseks saan ohjeldamatult kuhjasid.

 

 

Mul ei ole õrna aimugi kuidas sellist punumist nimetatakse. Nägin kunagi ammu selliseid lakoonilisi ühetasandilisi punutud rattaid kuskil suures Internetis ja enne rahule ei jäänud kui luurasin välja kuidas neid tehakse.Selliseid ümmargusi ühekihilisi rattaid vist natuke võis peyote tehnika alla lugeda, aga mitte päris. Kõige lähem näide sellistest ratastest oleks vaid need jääkarva kõrvakaunistused, mis mu sõber nii tabavalt kuumaalusteks ristis.

 

 

Aga selline lakoonilisus mind ikka väga ei rahulda. Ma pean mitu kihti veel otsa ja peale punuma.

Ja niimoodi sünnivad sellised pärlihunnikud.

 

 

Ma olen proovinud seda küll sellise vahatatud niidiga (millega vist reeglite kohaselt selliseid punutisi tehakse) kui ka tamiilidega, aga ei istu nii hästi kui just imepeenikese traadiga punudes. Eriti sellised rattad, mis ei kuulu alusele kinnitamiseks hoiavad traadiga punutult paremini vormi ja lubavad ennast ka painutada sobivas suunas. Häda on ainult selles, et paraku pole minul olemasolevate traatide värvikaart piisav, seega mõnede punutiste puhul hakkab traat, sindrinahk vahelt väheke välja karjuma. Traadipargi laienemine on lähituleviku plaan, siis peaks ikka iga metalliga ja iga pärliga haakuma nii, et vaevu on teist sealt vahelt näha. Nii peenikest traati aga igalt poolt ei saa ja kaugemalt tuleb nõutamas käia.

 

Must on siiani kõige paremate kamuflaazi võimetega. Aga sellega saab läheneda ka ainult tumedatele helmestele.

 

 

 

Praegu aga inspiratsiooni jagub küll suuremateks, küll väiksemateks. Kui nüüd ainult silmad vastu peaks. Hakkab juba pihta see jama, et eriti pisikeste pärlite nägemiseks jäävad käed lühikeseks.

 

 

 

Eks see otsimine koguaeg käib, sest vähe jämedamat traati punuda on ka põnev. Ja kõik tööd ei ole sugugi ainult pärlikuhilad. Aga nendest mõni järgmine kord.

Täna ma jälle koon.

 

* * *

 

I love equally crocheting, knitting and beading. To make me choose between them would be the same to make me choose between my kids. That is impossible.

So when I kind of get tired of the soft thread I move to hard thread that is wire and beads.

Lately I am addicted to beadweaving. I got inspiration from peyote techniqe but the one I use is something derived from it. I use thin wire instead of the special waxed thread for weaving.  

My style is romantic and I can not go pass different pearls and sparkling chrystals. Lots of sparkling crystals!!

 But the search for my very own technique is in progress. Meaning not all my works are beadpiles. I also love wire wrapping. But about this I will tell some other time.

Today I will knit again.