Viie vardaga katsumus / Five pins` challenge

Ma olen kudunud käpikuid. Jah, päris mitmeid. Aga mitte iialgi sõrmikuid. Paljas mõte sellest, kuidas mul on vaja kududa viie vardaga!! kümme peenikest vorsti umbes neli silma vardal, tekitas mul nimmepiirkonnas kahtlaseid krampe.

No aga siis siin Internetiavarustes need kindakudujad muudkui presenteerivad oma ilusaid sõrmikuid, ühed ilusamad kui teised... Ja niimoodi ma mingis meeltesegaduse hoos marssisin lõngapoodi vardaid ostma. Jah, minul, kellel on kodus vist 438 paari ernevaid vardaid, ei ole korralikku peenikeste sukavarraste komplekti!

Palusin endale 1,5-sed siis letti laduda. Ja kui ma siis nägin neid juuksekarvu, mis olid sukavarraste nime all kile sisse pakendatud, sai mulle selgeks, et las ta jääb! Palun mulle need 2,5 bambusvardad (head kerged vähemalt, ei kuku koguaeg välja).

Kodus esimese asjana tuli varraste otsad küüneviiliga tömbimaks lihvida. Vastasel juhul oleks võinud neid perearsti õele näpuvereproovide võtmiseks laenata.

Lõppeks ma siis oma puudriroosa Drops Alpaka nendele pulkadele lõin.

Lõnga värv ise dikteeris juba teema - tapvalt romantiline. Seega sai kindamudel pitsiline, pitsilise randmega.

Sõrmede kudumiseni jõudes meenus detailselt see hirm. Ei saaks öelda, et ega väga hull ei olnudki. Oli ikka küll.

Õnneks oli mul oidu esimest kinnast kududes silma täpsusega kõik kasvatused, kahandused, sõrmede silmade arvud üles kirjutada, siis sai teise samasuguse teha.

Aga valmis nad lõppeks said. Tegelikult ühe päevaga.

 

Soojad ja pehmed ja mõnusad on nad küll! Ranne istub kenasti tihkelt ümber. Pöidlale tavaline kolmnurkne kiilkasvatus. Ei olnud ühtegi juhendit ega raamatut ega õpetust ka kuskilt võtta. Kärsitus peale hakata oli suur. Seega kogu sõrmendus on üks suur omalooming. Kasvatatud, kahandatud. Tipud kolmetahulised püramiidid.

Pitsimuster sai tehtud hetkeinspiratsiooni ajel. Nii kuidas õhksilmused parasjagu rütmi sattusid.

 

 

Nüüd hää käia puid kallistamas.

 

 

Müts sai kootud juba aastaid varem ühest mõnusast meriino-siidist. Värv haakub hästi ja kannatab koos kanda.

 

Kas ma teen veel sõrmikuid? Ilmselt pean ma uurima ega mu masohhistlike kalduvustega ei kaasne ometigi suitsiidseid jooni, sest jah ma varusin ka nr 2 vardad! Ning beezid nuppudega sõrmikud on juba tulekul.

 

Kui nüüd võrrelda näiteks Haapsalu salli kudumist peente sõrmikute tegemisega, siis Haapsalu sall on kukepea! Ikka suhteliselt jämedate varrastega vihu muudkui sirgelt pitsi, nupud veel boonuseks juures! Aga kinnastel, sindrinahkadel on külmal ajal praktilisuse likviidsus ikka oluliselt kõrgemal. Tähendab neid on lihtsalt rohkem vaja.

 

* * *

 

I have knitted a lots of mittens over the years but never gloves. The challenge to knit 10 tiny sausages with five pins has terrified me enough to ever try. But after seeing so many gorgeous gloves others have knitted I could not resist anymore and bought a kit of slim bamboo pins.



So I created those powder pink alpaca gloves in one day eventually.

Can not say it wasnt so hard at all. It was.

Despite of the lacy pattern they are warm and soft. Love to wear them with my years ago knitted merino-silk beret.

 

Do I want to knit any more gloves? Call me masochist but I already have beige alpaca yarn on even slimmer pins and another pair of warm gloves with nupps are on their way.