Täitsa valge / Pure white

Kuigi millegi nii valgega seostub paljudel ikka tanu alla saamine, siis ma leian, et suvisel ajal tohib küll niisama ka lumivalgelt ringi lehvida.

Niisiis heegeldasin ühe sellise:

Usually people associate something so white only with brides but I find that it is totally okay to fly around with pure white during summertime without any marital reason.

So I did crochet this:

See sai juba päris ammu valmis ja siis jäi voodrit ootama. Seda reedab ka taustal see kena kollane sibullill, mis õitses paraku aprillis ära.

Tegin kleidile traksid ka, kuna mõtlesin, et kuidas ta muidu ikka üleval seisab. Nüüd aga võtsin ennast kätte (loe: ropendasin ja vandusin mis kole) ja õmblesin selle neetud voodri valmis. Tuli vooder, läksid traksid. Sest no mulle tundusid need traksid siiski tobedad.

Siin ta siis nüüd on, oma lõplikus formaadis.

I had it ready already in April as the yellow flowers in the backround betray. Namely those bloomed in April only.

Initially I made braces for the dress, how else would it stay up otherwise. But finally I reasserted myself (read: I swore like hell) and sew the bloody lining. Then I decided to let the braces go. I guess the braces looked quite silly.

Here it is, in its final format.

Üleval hoiab (peaks hoidma) teda silikoonkumm.

It should stay up with this silicone rubberband.

Ega mul väga suurt usku sellesse kummi muidugi ei ole. See silikooniriba on nii peenike, see fanaatilisemat karglemist ei talu. Partii hüppab välja. Samas ei saa ka kummi väga pingule tõmmata, siis on kaenla all kohe topelttiivad.

Tähelepanelikum vaatleja näeb ka salvrätikutükikesi kummiõmbluse vahel - nimelt ei saa ju silikooni muudmoodi õmmelda, kui tuleb paber alla panna. Eks need tule ajapikku ise ära või siis kui väga närvidele hakkavad käima, siis nokin pintsettidega välja.

I unfortunately do not have very strong faith in this very silicone though. As it is such a narrow. Too little for the dress. You can very easily flash if start jumping. And on the other hand I cannot squeeze the rubber very hard either - at once have double wings under the armpits.

One can notice the napkin pieces between the seams. You cannot sew the silicone without putting a paper between. I guess it falls off finally itself or if it really starts to get on my nerves, I will pull it out with tweezers.

Nüüd pole muud kui nälgida ja kõhulihastele trenni. Sest no need lilled keskkohta teha - ma ei tea, kes see hull selle peale tuli.

Now I have nothing else to do than starve and push-ups. Because the flowers to the waistline - come on, what a lunatic idea!

Kui enda keskkohaga korda saab, siis võib üldises laastus kleidiga rahule jääda.

In general I must be quite content with the dress, as soon as I get it done with my own waistline.

Ülaosa on eest väheke kõrgem, et sobiks kenasti kehasse. Seega seljaosa sambad said ühekordsed, eest kahekordsed. Kõige keerulisem oli vast rinnapartii jaoks kuplite kasvatamine ja kahandamine. Paras jändamine, et õige koha peale tuleks.

The upper part is a bit taller in the front to fit the body. Therefore the pillars on the back are single and in the front are doubles.The most challenging part was the increasing and decreasing of the "boob-job". Quite a hassle to get them in the right place.

Heegelnõel 1,5. Heegelniit Maxi. Lõngakulu kahjuks ei mäleta.

Muster omalooming. Lillemotiiv mugandatud ja leitud kuskilt jumalteabkustinternetiavarustest.

Voodriks lumivalge lükra - õmble ja kiru.

Crochet hook 1,5. Crochet yarn Maxi. Cannot remember how much exactly did I use.

Pattern: my own. The flower motif is modified and found whoknowswherefromintheinternet.

Lining - white lycra: sew and curse.

Sobiv kaelaehe omast kollektsioonist ka kohe nagu klaver põõsast võtta.

Väga pruudlik kukkus välja küll...

Matching necklace from my own collection. 

Turned out quite brideish indeed...