Kellaviieteekindad / Five o´clock tea gloves

Kuna ma oma paralleelmaailmas elangi Highclere Castle´is, siis peavad mul loomulikult olema ka ühed kellaviieteekindad, milledega siis väike näpp püsti kullahinnalisest portselantassikesest mikroskoopiliste lonksukestega peenelt kaetud lauakese taga teed rüüpida.

As in my parallel world I actually live in the Highclere Castle therefore I need a pair of those five o´clock tea gloves so I could zip my tea from a fine china holding my little finger fashionably up. 

 

 

Siit lingilt leiab ühed lihtsad , samas imelised kindad, mida leedi Mary kandis oma õe pulmas.

 

The link shows Lady Mary´s simple yet gorgeous crochet lace gloves that she wore at her sister´s wedding.

 

Leedi Mary kindad

 

 

Mul on varuks päris palju parajalt peenikest beezikat heegelniiti, mille päritolu võib isegi minna pool sajandit tagasi, kui mitte rohkem.

Niit tahab maksimum 1,25 heegelnõela. Otsustasin teha midagi sarnast nagu need preili Mary kindad ja mõtlesin, et mis see siis ära ei ole. Teed muudkui võrku ja valmis. Ahah, jah... Ma ikka pole kindaid üldse heegeldanud, seega ei oska kartagi kui õudne see tegelikult on. Esteks on selle võrgu puhul praktiliselt võimatu neid ridu lugeda, see läheb ikka nii mööda. Ja siis see kasvatamine ja aukude sättimine õigesse kohta. Oh õudust. Ja kui ma veel sõrmede heegeldamiseni jõudsin, siis ma avastasin taaskord sõnu, millede kasutamist ma enda puhul tihti ei tuvasta. Katsu sa nikerdada väikse sõrme läbimõõduga toru, kui kuskilt pole kinni ka hoida.

Sain ühe valmis ja siis tuli lihtsalt nutt peale! Teine tuleb ju veel teha. Ja samaugune. Ei, mitte samasugune! Peegelpildis! Arvata võib kuipalju ma juba oma elus olen kudunud kahte vasaku käe kinnast.

Aga tahtmine oli nii suur, et siin nad nüüd on.

 

I have a lots of thin beige yarn which is very old itself. It requires a hook no 1,25 max. I was inspired by the Lady Mary gloves above and thought it was a piece of cake. Just a bit crochet net and no big deal. Yeah right! I havent crocheted any gloves yet therefore my not justified enthusiasm. Namely it is a total pain to increase and decreas and make the necessary holes in the net and reaching the fingers - oh no! It is a total hell to crochet the fingers , especiallu little finger where you have no place to hold the piece!

After finishing one I thought I would cry. I need to make one more! Exactly the same. Oh no, correction, not exactly the same - in a mirror! I have made lots of gloves for left hand both already - tso I was familiar with the problem I could face.

But the want was so big I conquered my fears and pains and here they are!

 

 

Rohkem ma selliseid ei tee. Kui siis fileetehnikas. Ehk siis see, mis lubab seda va ruutu heegeldada, mitte võrku. See võrgu klappima saamine on ikka paras valu. Ma tahan ikka, et töö oleks nauding, mitte selline piin.

I would not do another pair of those! If only then using the filet technique. That is the squares, not net.I want the procecc to be a pleasure not pain.

 

 

Nüüd ma siis joon oma teed nendega ja elan oma paralleelmaailmas, ajastutruud kõrvarõngad kõrvas rippumas...

 

Here I am, zipping my tea in my parallel world wearing my era matching earrings...