Pakendamine / Packaging

Kellele ei meeldiks ilusad karbid. Või noh ma mõtlen , et meie asjad oleksid ilusates karpides, kui me nad poest koju toome. Miks mitte ka edaspidi.

Kunagi ostsin poest 8 taldrikut, mis võibolla ei olekski mu pilku niiväga köitnud kui vaid nad poleks nii imelistes karpides olnud. Kaheksa taldrikuga sain kaasa kaks võrratut ümmargust karpi.

Karbi jõud!



Püüan oma loomingu ka võimalikult apetiitselt pakendada.

Alles hiljuti oli põhjust viia kingituseks üks lihtne sall. Tõesti lihtne, küll imelisest materjalist (nimelt alpakasiidist, millest siin varasemalt ka juttu on olnud).

 

 

Aga pakendamisega nägin vaeva.

Kõigepealt lihtne pappkarp, mille kleepisin jõupaberiga üle.

Lisaks "oma brändi" silt.

 

 

Kaane sisse kleepisin lõnga koostist tõendava "sertifikaadi" koos lõnganäidisega.

Sisse must siidipaber ning sall kenasti siidipaberi sisse.

 

 

Ja voila!

 

 

Ehted leiavad omale aseme nüüdsest origami tehnikas volditud jõupaberist karpides, mis on kaunistatud vähekese pitsi ja oma sildiga.

 

 

Sisse siidipaberit ja taaskord voila!

 

 

Seega kaunil jõulueelsel ajal läksid külla sellised pakendid.

 

 

Mulle meeldib selline "natural look". Takunöör, puuvillapits, jõupaber, naturaalsed värvid...

Ehted on mul stiililt reeglina väga uhked, julged, suured, pärlised, kristallised. Siis ongi nagu striptiisitari tordi seest väljakargamise efekt kui üks korralik pärlikuhil ilmub nähtavale sellise jõupaberist karbi seest.

 

* * *

I think everyone likes to get its goods from a store in a nice box. I do. I once bought plates I did not need because of their boxes. I took 8 plates as then I got 2 incredible boxes!

I like to package my own goods carefully aswell.

I had to make two simple presents lately and packed them into self-made boxes.

The scarf is in half-ready carbon box which I covered with manila paper and added silk papaer inside.

The jewelry is packed into origami style box which I made out of manila paper.

I like the natural look style in my packaging. Tow rope, cotton lace, manila paper, natural colours.

Minu oma norrakas / My very own norwegian

Eelmisel talvel said kõik omale norrakad.

Lapsed said oma:

 



 

Sugulased said oma:

 

 

Lõngadest käisid minu sõrmede vahelt läbi muidugi ainult Dropsi lõngad taas. Lima ja Nepal.

Küll on head lõngad! Lausa koovad ise. 

Niisiis oli mul endal ka ikka üks kange norraka isu. Aga see pidi saama eest lahtikäiv. Ja siis hall ja natuke roosa ja natuke valge ka. Lõngadest "võitis" seekord taas Dropsi Lima. 

Norrakate mustrite valik on Garnstudio lehel äraütlemata hea!

Dropsi norrakate mustrid

Aga ega mulle ei sobi kunagi ükski valmis muster siis otsast lõpuni. Kõike peab ikka mugandama ja muutma. Seega siksakid siit ja lumehelbekesed sealt ja südamekesed kolmandast mustrist ja selline siis kokku saigi. Lubage esitleda - minu norrakas:

 

 

Eks "ikka juhtub" seeriasse pidi ikka ka minema. Kogu alumine osa läks kaks korda tegemisele, sest esimesel katsel kippus enesekriitika tagumiku ümbermõõtu alahindama. Niisiis nööpide kinniminemise eesmärgil tuli keskkohast alates kõvasti kasvatada. Ütleme nii, et tubli kaks lumehelbekest. Kes mõistab, see mõistab.

 

Eks ta üks matemaatika ikka on. Abiks excel, ruuduline paber ja kalkulaator ka veel igaks juhuks. Paras kalkuleerimine, et kõik motiivid ilusti jooksma hakkaks ning silmade arvuga kenasti jaguks. Lumehelbekesed võiks ju ka liistust mõlemalt poolt ühekauguselt hakata. Seega kalkuleerida, kalkuleerida, kalkuleerida ütlen mina.

 

 

 

Tagasihoidliku inimesena ma oma töö asemel kiidan ikka lõnga. No küll mulle see Lima meeldib! Ta on pehme nagu vatt ja nr.4 vardaga kudumiseks täpselt paras. Alpaka sisaldus annab talle selle õige soojuse ning kõik sellest kootud vammuskid töötavad tõeliselt kvaliteetsete välisfassaadi soojustustena .

Oh ja need nööbid! Taaskord rusikas silmaauku nööbid ja kust mujalt ikka kui soomlaste lemmik käsitöölaost Tallinnas Hermanni tänavalt.

Värv nii täpselt klapib nagu oleks lasknud kampsuni järgi teha teised.

 

 

Aga eks nende ümmarguselt kasvatatud ja kootud passedega ole ikka see jama, et täit liikumisvabadust selline lõige ei jäta. Kui tahad käed üles tõsta pead leppima kogu kupatuse kerkimisega nabast kõrgemale. Aga nagu vanasõnagi ütleb: norra muster kannab ohvreid või kes norra kampsunit kannatab , see kaua elab.

 

Lumehelbekese osa ongi see, kus võiks rohkem kasvatada, aga muster ei luba. Ei hakka jooksma kui üleliigseid silmi vahele lükkida.

Niisiis jääb selline ütleme 90 kraadine vaade.

 

 

 

Enamus norrakate mustreid Dropsi lehel on alt üles kootud. Minule meeldib aga teha vastupidi. Seega minu kamspunid on kõik kaelaaugust oma alguse saanud. Ka see nõuab parajat kalkuleerimist, et mustrid pea peale keerata.

Selle mustri peaks tegelikult ka üles kirjutama. Ehk leidub huvilisi. Küll aga ei suuda ma kirjutada  neid regivärsse. Tulevad ainult joonised ja tingmärgid. Äärmisel juhul mõned täiendavad märkused.

Niisiis nüüd olen lubaduse välja öelnud. Aeg on tõesti mõned mustrid kirjutada. Kaua ma sellest ainult räägin.

 

* * *

Last year my kids got their norwegians and then my relative got his norwegian. So now it was time to get my own. I love Drops yarns and especially Lima and Nepal for thiskind of knits.

So I chose Lima again and did my own gray-pink-white norwegian cardi.

Garnstudio has lots of great norwegian patterns on their site.

Drops norwegian patterns

But none of them is exactly what I need. So I took some details from one and others from another and calculated and arranged my own. A bit of hearts and snowflakes and simple zig-zags ant there it is.

 

I am especially happy about the buttons as I found just perfect ones for this cardigan.

 

And finally I promise to write down the pattern. I have so much talked about it but as I have said it out loud , so no backing down now.

 

 

 

Smaragdine meeleolu / Emeraldy feeling

Mulle ikka hirmsasti meeldib smaragdi värv. Kunagi sirutus käsi kõige sellevärvise järele. Küll on mul sedavärvi kootud kleit, heegeldatud seelik, kootud kardigan ja oheldamatult muud riidekraami. Vahepeal hakkas tüütama nüüd on jälle tagasi. See smaragdihullustus. Praegu väljendub see läbi helmeste. Smaragdiroheline pärlitega on minumeelest üsna vastupandamatu kooslus.

 

 

 

* * *

 

I love the colour of emerald. I used to knit a crochet every other item in emerald green. Meanwhile it began to bore me a little but today it is back again. The emerald madness.

Today I express myself through emerald-colour beads. I think the combination of emerald-colour crystals and pearls is irresistible.

 

Kolmas kirg / Third passion

Ma ei saaks ilmselt elada, kui ma ei saaks kududa ja heegeldada. Aga ma ei saa olla ka ilma pärliteta.

Selline vaheldus peab olema, et kui sellest pehmest karvasest "niidist" , mis sõrmede vahel libiseb, saab villand, siis tuleb võtta kõvem, metallist "niit"  ja helmed.

Minu jaoks on selle ühe ja kindla suuna valimine ikka sama võimatu kui oleks oma laste vahel valimine. See lihtsalt on mõeldamatu. Ma armastan ju neid kõiki täpselt ühepalju!

 

Nüüd siis helmestest.Ma armastan romantikat ja erivärvi pärleid ja loomulikult kristalle. Palju sädelevaid kristalle!

Viimasel ajal paelub mind punumine. Võtan kohe pärleid nii, et küll küllale küll ei teeks ja muudkui punun. Tulemuseks saan ohjeldamatult kuhjasid.

 

 

Mul ei ole õrna aimugi kuidas sellist punumist nimetatakse. Nägin kunagi ammu selliseid lakoonilisi ühetasandilisi punutud rattaid kuskil suures Internetis ja enne rahule ei jäänud kui luurasin välja kuidas neid tehakse.Selliseid ümmargusi ühekihilisi rattaid vist natuke võis peyote tehnika alla lugeda, aga mitte päris. Kõige lähem näide sellistest ratastest oleks vaid need jääkarva kõrvakaunistused, mis mu sõber nii tabavalt kuumaalusteks ristis.

 

 

Aga selline lakoonilisus mind ikka väga ei rahulda. Ma pean mitu kihti veel otsa ja peale punuma.

Ja niimoodi sünnivad sellised pärlihunnikud.

 

 

Ma olen proovinud seda küll sellise vahatatud niidiga (millega vist reeglite kohaselt selliseid punutisi tehakse) kui ka tamiilidega, aga ei istu nii hästi kui just imepeenikese traadiga punudes. Eriti sellised rattad, mis ei kuulu alusele kinnitamiseks hoiavad traadiga punutult paremini vormi ja lubavad ennast ka painutada sobivas suunas. Häda on ainult selles, et paraku pole minul olemasolevate traatide värvikaart piisav, seega mõnede punutiste puhul hakkab traat, sindrinahk vahelt väheke välja karjuma. Traadipargi laienemine on lähituleviku plaan, siis peaks ikka iga metalliga ja iga pärliga haakuma nii, et vaevu on teist sealt vahelt näha. Nii peenikest traati aga igalt poolt ei saa ja kaugemalt tuleb nõutamas käia.

 

Must on siiani kõige paremate kamuflaazi võimetega. Aga sellega saab läheneda ka ainult tumedatele helmestele.

 

 

 

Praegu aga inspiratsiooni jagub küll suuremateks, küll väiksemateks. Kui nüüd ainult silmad vastu peaks. Hakkab juba pihta see jama, et eriti pisikeste pärlite nägemiseks jäävad käed lühikeseks.

 

 

 

Eks see otsimine koguaeg käib, sest vähe jämedamat traati punuda on ka põnev. Ja kõik tööd ei ole sugugi ainult pärlikuhilad. Aga nendest mõni järgmine kord.

Täna ma jälle koon.

 

* * *

 

I love equally crocheting, knitting and beading. To make me choose between them would be the same to make me choose between my kids. That is impossible.

So when I kind of get tired of the soft thread I move to hard thread that is wire and beads.

Lately I am addicted to beadweaving. I got inspiration from peyote techniqe but the one I use is something derived from it. I use thin wire instead of the special waxed thread for weaving.  

My style is romantic and I can not go pass different pearls and sparkling chrystals. Lots of sparkling crystals!!

 But the search for my very own technique is in progress. Meaning not all my works are beadpiles. I also love wire wrapping. But about this I will tell some other time.

Today I will knit again.



Alpaka-siid / Alpaca silk

Ma olen tõeliselt lummatud Dropsi uuest lõngast Alpaca Silk. Ma olen üldse suur Dropsi lõngade austaja. Ma vist polegi viimase aasta jooksul Dropsile väga truudust murdnud. Enamus, mis minu varraste või konksuga nõela alt tuleb on ikka seda päritolu.

Nüüd aga tänane peategelane.

 

 

Imepehme, koosneb vaid sellest, mis nimes kirjas. 77% alpakat ja 23% siidi. Kannatab kanda ka vastu paljast ihu, ei tsurgi, ei torgi. Tokis 140m, aga koob nii mis mühiseb. Võib läheneda vardaga nr.6 või vardaga nr.3. Igatmoodi on hea.

 

Kõigepealt võtsin tumehalli varrastele nr.5,5 ja sellest sai üks imelihtne hõlst. Sõna otseses mõttes hommikumantel.

 

 

Siis võtsin käsile helehalli lõnga. Selle värvi juures on omapärane tema otsustusvõimetus kas olla päris vesihall või pisut beezh. Nimelt kord ühes valguses on ta üks ja siis teises valguses jälle teine.

Varras seekord nr. 4,5. Lõige ka juba pisut keerukam. Külgepandud varrukad, eest hõlmik.

 

 

Imeõhuke, aga sooja annab nagu ahi. Kudumise ajal oli oht, et põlved lähevad hauduma.

Kui selle kampsuni selga paned, siis võid kindel olla, et kõik tahavad sind katsuda.

 

 

Praegu on varrastel sama lõng punasena. Tütrele vaja jõulude eel veel kehakate üll saada.

Veel tahaks proovida loomulikult lillat ja beezhi. Ainsamaks miinuseks sellel lõngal on kahjuks üsna kesine värvikaart.

 

* * *

 

I am a total fan of Drops new Alpaca Silk yarn. It is incredible soft and warm. It is 77% alpaca and 23% silk. One can use pins no 3 to 6.

My first knit was literally housecoat. It is dark gray yarn and I used pins no 5,5.

The pattern is really simple.

The next one was light gray jacket with all around belt. The gray colour is interesting as it seems a bit beige in daylight and totally watergray under lamplight. Or was it vice versa...

Today I already have the same Alpaca Silk on my pins but red this time. My daughter needs a new cardigan as the Christmas arrives.

 

Pehme smaragd / Soft emerald

Sellest on nüüdseks juba umbes aasta möödas, kui mu imepehme soe smaragdiroheline (või oleks õigem öelda mürkroheline) kleit tuli varraste alt. Lubage esitleda:

 

Lõnga tellisin e-bayst. Koosneb siidist, kashmiirist, villast ja mohäärist. Tõenäoliselt ka beebihüaani kubemekarva villast ja puhtast kullast. Ma ei kannata üldiselt mitte mingisuguseid karvaseid villaseid materjale keha vastas. Kohutavalt tsurgivad! Seda aga saaks kanda kasvõi palja ihu peal. Imepehme! Talvisel ajal annab sooja ka.

Täpset värvi on fotografeerimise ja arvutiseerimise vahendusel ilmselt võimatu tuvastada. Aga smaragd-mürkroheline oleks vast kõige täpsem kirjeldus.

Ma poleks sellist värvi ise valinudki, aga see saadeti mulle eksikombel helesinise asemel. Kui ma sõbralikele Hiina neidudele kirja teel selgeks tegin, et see ei ole minu arusaam helesinisest, siis nad saatsid mulle helesinise lõnga lisaks ja selle lubasid endale jätta. Kas ma saaksin rõõmsam olla!?

 

 

Varrukad on pigem tiivakesed. Reväärid ühekordselt üle heegeldatud. Mustrid pärit "Pitsilistest koekirjadest" ja "Haapsalu sallist". Mustreid ma muidugi kohandasin ja mugandasin vastavalt tahtmisele ja ka kleidi lõikele.

Mulle nimelt meeldib kui need lilled seal allservas on kõik ühtepidi.

 

 

Alustasin altservast ja vohmisin ringiratast kuni kaenlaaukudeni. Kõik ainult tunde järgi. Laiuse dikteeris paljuski mustrikordade jagumine. Noh, et ühte tulpi ei saanud poolikuks jätta, siis tuli ta kas võtta või jätta.

Ühed sobivad malahhiidist kõrvarõngad said sessioonil kleidiga sõbraks. Malahhiidi pooled triibud ongi üsna täpselt kleidi värvi. Seega natuke on kleit ka malahhiitroheline.

 

 

Peale mitmekordset kandmist saab tõdeda ka seda, et tuharapiirkond ei veni inetult välja. Julgeb ka peale pikka istumist püsti tõusta ja ei pea selg ees ruumist väljuma. Lõng on ikka väga kvaliteetne. Kulus teist kaks tokki. Ühes väidetavalt oli ca 400m. Selline pitsilõng ikkagi. Imeline materjal!

 

 

 

Kõige jubedam osa kootud ja heegeldatud kleitide juures on see hetk, kui jõuad teadmiseni, et nüüd on voodrit vaja. Mul tuleb alati nutt peale. Selle õmblemine on nii nüri töö. Siiski ühe hädise ihuvärvi voodri ma kunagi õmblesin, mida keegi iial lähedalt vaadata ei tohi. Aga see kleit tahtis musta või vähemalt tumedat. Algas kombineede jaht kaubandusest. Arvake ära kas on ühevärvilist lihtsat kombineed tänapäeval enam olemas?! Jah palun kahekordse kleidi oletatava hinnaga võib endale lunastada udupeene neglizhee, mis katab vaevu kubeme ära. Sellest ma siiski loobun. Aga imede-ime, siiski üks kahetäheline kaubamärk pakkus sellist lihtsamapoolset musta kombineed, millel tookord tuli veel üle lahe järgi käia. Kaelaauk aga peaks olema ümar. See kolmnurkne pitsiline voodridekoltee mängib praegu natuke mulle mittesobivat mängu selle kleidi üldilmes. Ta võtab kleidilt tema lõike ära. Seega ideaalse voodri otsingud jätkuvad...

 

* * *

 

It was about a year ago I knitted this emerald green dress. The patterns are from different estonian lace books, combined and modified by me. I started from the bottom and continued with circular pins til armpits. The yarn is gorgeous. I ordered it from e-bay and it is a mixture of cashmere and wool and silk and mohaire. Warm and soft and not itchy at all! Very cosy dress to wear in wintertime.

Unfortunately I dont have a perfect lining yet. I hate sewing linings myself and it is impossible to find one from the stores. Thisone has triangle collar and it kind of ruins the pattern of the dress.

I have worn the dress in several occasions already and it keeps it´s shape very well.

The yarn is really good quality. I love it!

 

 

Viie vardaga katsumus / Five pins` challenge

Ma olen kudunud käpikuid. Jah, päris mitmeid. Aga mitte iialgi sõrmikuid. Paljas mõte sellest, kuidas mul on vaja kududa viie vardaga!! kümme peenikest vorsti umbes neli silma vardal, tekitas mul nimmepiirkonnas kahtlaseid krampe.

No aga siis siin Internetiavarustes need kindakudujad muudkui presenteerivad oma ilusaid sõrmikuid, ühed ilusamad kui teised... Ja niimoodi ma mingis meeltesegaduse hoos marssisin lõngapoodi vardaid ostma. Jah, minul, kellel on kodus vist 438 paari ernevaid vardaid, ei ole korralikku peenikeste sukavarraste komplekti!

Palusin endale 1,5-sed siis letti laduda. Ja kui ma siis nägin neid juuksekarvu, mis olid sukavarraste nime all kile sisse pakendatud, sai mulle selgeks, et las ta jääb! Palun mulle need 2,5 bambusvardad (head kerged vähemalt, ei kuku koguaeg välja).

Kodus esimese asjana tuli varraste otsad küüneviiliga tömbimaks lihvida. Vastasel juhul oleks võinud neid perearsti õele näpuvereproovide võtmiseks laenata.

Lõppeks ma siis oma puudriroosa Drops Alpaka nendele pulkadele lõin.

Lõnga värv ise dikteeris juba teema - tapvalt romantiline. Seega sai kindamudel pitsiline, pitsilise randmega.

Sõrmede kudumiseni jõudes meenus detailselt see hirm. Ei saaks öelda, et ega väga hull ei olnudki. Oli ikka küll.

Õnneks oli mul oidu esimest kinnast kududes silma täpsusega kõik kasvatused, kahandused, sõrmede silmade arvud üles kirjutada, siis sai teise samasuguse teha.

Aga valmis nad lõppeks said. Tegelikult ühe päevaga.

 

Soojad ja pehmed ja mõnusad on nad küll! Ranne istub kenasti tihkelt ümber. Pöidlale tavaline kolmnurkne kiilkasvatus. Ei olnud ühtegi juhendit ega raamatut ega õpetust ka kuskilt võtta. Kärsitus peale hakata oli suur. Seega kogu sõrmendus on üks suur omalooming. Kasvatatud, kahandatud. Tipud kolmetahulised püramiidid.

Pitsimuster sai tehtud hetkeinspiratsiooni ajel. Nii kuidas õhksilmused parasjagu rütmi sattusid.

 

 

Nüüd hää käia puid kallistamas.

 

 

Müts sai kootud juba aastaid varem ühest mõnusast meriino-siidist. Värv haakub hästi ja kannatab koos kanda.

 

Kas ma teen veel sõrmikuid? Ilmselt pean ma uurima ega mu masohhistlike kalduvustega ei kaasne ometigi suitsiidseid jooni, sest jah ma varusin ka nr 2 vardad! Ning beezid nuppudega sõrmikud on juba tulekul.

 

Kui nüüd võrrelda näiteks Haapsalu salli kudumist peente sõrmikute tegemisega, siis Haapsalu sall on kukepea! Ikka suhteliselt jämedate varrastega vihu muudkui sirgelt pitsi, nupud veel boonuseks juures! Aga kinnastel, sindrinahkadel on külmal ajal praktilisuse likviidsus ikka oluliselt kõrgemal. Tähendab neid on lihtsalt rohkem vaja.

 

* * *

 

I have knitted a lots of mittens over the years but never gloves. The challenge to knit 10 tiny sausages with five pins has terrified me enough to ever try. But after seeing so many gorgeous gloves others have knitted I could not resist anymore and bought a kit of slim bamboo pins.



So I created those powder pink alpaca gloves in one day eventually.

Can not say it wasnt so hard at all. It was.

Despite of the lacy pattern they are warm and soft. Love to wear them with my years ago knitted merino-silk beret.

 

Do I want to knit any more gloves? Call me masochist but I already have beige alpaca yarn on even slimmer pins and another pair of warm gloves with nupps are on their way.

 

Tahvlid sooja / Warm tablets

Mul on tahvelarvuti. Njah. Ja nagu ma usun enamus käsitöölistel on see punnis mustreid täis ja käib seega koos lõngakeraga minuga igal pool kaasas. Imehea on toetada tahvel põlvedele, vajalik mustririda sisse zuumida ja anda kuuma.

Transportides tahab ta aga kaitset. Ja nüüd talve saabudes, miks ka mitte, sooja.

Seega nüüd on see mure lahendatud:

 

Lõng on kare, 100% maavillane. Sellist ei tahaks ega saaks kuidagi keha vastu panna, tsurgiks mis kole. Ma kraabiks ennast vist marraskile. Tahvel aga ei pahanda. Pigem on rahul kui see ta nägu nühib.

 

 

Et laadimisjuhe ja kõrvaklapid ennast mahajäetutena ei tunneks, on nende tarbeks selja peal tasku.

 

 

Selle hooaja trendid on maavalge Hemingway stiil, lihtne denim ja mummumust.

 

 

 

 

 

* * *

 

I have probably zillion patterns in my tablet. And thatswhy I carry it around everywhere with my pins and yarnskeins. But the tablet needs protection in a big bag. And why not keep it warm during the upcoming winter period.

So there are some 100% wool outfits for my tablet to feel fashoinable and warm. The yarn itself is very scratchy so I wouldnt want any warderobe of my own of it. But the thablet doesnt mind. It even likes the woolly toutch on its face.

This season style hints are: nature white Hemingway style, simple denim and bubbly black.

 

 

Heegeldamisvajadus / Urge to crochet

Kui mul hakkavad käed värisema ja otsaette tekib külm higi, siis ma tean , et ma pean saama heegeldada. Kohe! See ON diagnoos ja see on tõsine sõltuvushaigus, aga muud ravi sellele praegu pole kui heegelpulk käes vihtuma hakata. Vastavalt haigusepisoodi tõsidusele tuleb heegeldoosi suurendada.

 Mul pole ilmselt elusees vaja enam mitte ühtegi laudlina. Aga ma vajan nende tegemist. see kuidas muster selle väikese konksu abil ilusast niidist välja joonistub, see lihtsalt on puhas nauding.

Nõnda siis juhtus see:

Niidiks imepehme beezikas puuvill, mis lausa silitas sõrmi. Koorega hommikukohv maitseb ju oluliselt paremini asetades tassi sellisele linale.

 

Muster Interneti avarustest. Kahjuks viitamatu. Pisut isegi tülikas, sest lõpuks tihedalt kolme- ja neljakordseid sambaid täis. Peale tärgeldamist andis teist lauale voolida.

 

Kuigi mul pole ju seda vaja, siis vaevalt ma temast loobuda raatsin. Kui siis kellelegi, kes seda ikka väga tahab. Ja lubab mulle, et pakub talle hea ja hooliva kodu!

 

* * *

 

Eventhough I have tons of crochet doilies I sometimes feel unbearable urge to crochet  some. It is like a disease. Only cure is to crochet.

I found the pattern in the Internet and could not help myself. The yarn is soft beige cotton and basicly crocheted itself.

I guess I will keep thisone too if not anyone else is very willing to offer it a warm caring home.

Silvia radadel / Inspired by Silvia

See oli üks igav sümpoosium juba aasta alguses, kus tuli viisakalt oma kohal istuda ning süvenenult kuulamist teeselda. Õnneks oli olemas kena triibuline märkmepaber, mis võimaldas pitsimustrit luua.

Olin just kudunud kõigi poolt armastatud Silviat kui mõtlesin seda mustrit õige korralikult muteerida.

Lilli ikka rohkem ja nuppe rohkem ja keerde rohkem.

Kõike ikka rohkem!

Mulle nimelt pitsi kudumise juures meeldib kõige rohkem nuppe kududa. Ma vist varsti teen ühe salli, mis ainult nuppudest koosnebki.

Muster ise on kortsus paberil kuskil "kindlas" kohas.

Aga valmistoode kenast peenvillasest sai selline:

 

 

Ka piibelehe kujutiste vahel (mis nüüd on kaherealised) olevad õied said suuremad ja ikka nuppe sisse. Mulle meeldib kui on nupud ja kui on keerud.

 

 

 

 Äärepitsiks sai ikka klassika. Kui põhimuster on ise väga nupuline, siis ma ääremustrilt ootan lihtsust.

 

 

 Sall läks kingituseks ühele auväärsele prouale kaugele Eesti otsa. Seega sai rännakuks ja kingituseks olemise auks ka väärilise pesa.

 

 

 

Kui ma mustrit üles ei leia, siis tuleb pildi järgi taastada. Või siis mälu järgi. Või hoopis uus teha.

Kui see ilus päev saabub, siis see muster ka siin ilmub.

 

* * *

 

It was in the beginning of this year when I attended one boring conference and instead of paying attention to the renditions I scratched a new lace pattern to my notebook. It is inspired by the well-known pattern called Queen Silvia. But has much more nupps and flowers and twists.

The edge lace is simple. This is how I prefer when the main pattern is full.

 

The shawl become a present to one nice old lady in south Estonia and travelled its way in a nice gift box.

 

I have lost the piece of paper where the pattern is, so I either need to find it, write the pattern by the pictures or by heart . Or create a totally new one. When the day arrives the pattern would also published here.