Kui mul hakkavad käed värisema ja otsaette tekib külm higi, siis ma tean , et ma pean saama heegeldada. Kohe! See ON diagnoos ja see on tõsine sõltuvushaigus, aga muud ravi sellele praegu pole kui heegelpulk käes vihtuma hakata. Vastavalt haigusepisoodi tõsidusele tuleb heegeldoosi suurendada.
Mul pole ilmselt elusees vaja enam mitte ühtegi laudlina. Aga ma vajan nende tegemist. see kuidas muster selle väikese konksu abil ilusast niidist välja joonistub, see lihtsalt on puhas nauding.
Nõnda siis juhtus see:
Niidiks imepehme beezikas puuvill, mis lausa silitas sõrmi. Koorega hommikukohv maitseb ju oluliselt paremini asetades tassi sellisele linale.
Muster Interneti avarustest. Kahjuks viitamatu. Pisut isegi tülikas, sest lõpuks tihedalt kolme- ja neljakordseid sambaid täis. Peale tärgeldamist andis teist lauale voolida.
Kuigi mul pole ju seda vaja, siis vaevalt ma temast loobuda raatsin. Kui siis kellelegi, kes seda ikka väga tahab. Ja lubab mulle, et pakub talle hea ja hooliva kodu!
* * *
Eventhough I have tons of crochet doilies I sometimes feel unbearable urge to crochet some. It is like a disease. Only cure is to crochet.
I found the pattern in the Internet and could not help myself. The yarn is soft beige cotton and basicly crocheted itself.
I guess I will keep thisone too if not anyone else is very willing to offer it a warm caring home.