Erkroosa aga soe / Bright pink but warm

See kleit oli valmis juba varakevadel ja sai ka kevadise Käsitöö kaante vahele.

Täpsemalt ka kaanele.

The dress was ready already in the beginning of the spring and got on the pages of Käsitöö spring issue. Actually on the cover this time.

Lõngaks ikka minu lemmik Drops Cotton Merino. Kulus veidi üle 10 toki.

Täpsed juhised leiab ajakirjast Käsitöö.

Kuigi suvenumber on juba väljas, siis eelmisi numbreid peaks ikka toimetusest veel saama.

The yarn is my favourite Drops Cotton Merino.

The instructions are available in the magazine.

* * *

Mudeli loomisel hoidisn vaimusilmas ikka sellist 1930-ndate siluetti, selle ajastu detaile ja nüansse. Pisut vanaaegse hõngu sai juurde küll.

Designing the dress I got inspiration from the 1930-s details and silhouettes. It has the vintage touch indeed.

Pildid ajakirja jaoks tegin seekord ise. Modelliks juba tuttav, ilus Merlin.

The photos for the magazine I took myself. Model is beautiful Merlin.

* * *

Kootud kleitide võlu seisneb selles, et sobib väga suure erinevusega ümbermõõtudele. Seega sobib hästi ka täidlasematele daamidele.

Fotost ei tasu lasta ennast eksitada. Võetud on väga kavala nurga alt. 

The advantage of knitted dresses is that they fit to so many sizes. 

It goes well to a plus size ladies.

Dont let the photo fool you. The angle is just right.

Kingad said ka ideaalsed. Ega nendega käia ei saa. Pildi jaoks ainult.

The shoes are perfect. Not possible to walk though. Only for taking pictures.

* * *

Kleit on seljas oivaline. Kui vaja annab sooja, kui vaja laseb õhku läbi. Langeb ja ei kortsu ega lähe vormist välja. Pole ime, et see on mu lemmiklõng.

It is pure bliss to wear the dress. It is warm if needed, it keeps you cool if needed. Falls, doesnt wrinkle, keeps its shape. No wonder I love the yarn!

Karvane ja lillakas / Furry and mauve

Päris ammu võtsin endale erinevaid toone lillakat Drops KidSilk lõnga varuks. Oh mul on niipalju lõnga varuks, et see on kliiniline. Aga nende lõngadega oli mul kleidiplaan ja seega mul nagu oleks õigustus. Nüüd siis mõned aastad hiljem ma lunastan oma patoloogilist lõngakorilust.

Kudusingi sellest natuke lillamast versioonist kleidi. Üsna lihtsa.

Pretty long time ago I bought several mauve colours of Drops KidSilk yarns to my stash. I have collected so much yarn that it is a diagnosis probably. But as I had a concrete dress plan with those yarns I kind a justify my actions by actually knitting a dress of it. Well only now, few years later, but still. The dress is pretty simple.

Tegelikult pole ju erilist põhjust väga keeruliste mustritega hakata kompenseerima mingeid lõnga puudujääke, mida sellel lõngal ilmselgelt ei ole. Imeline luksus on ta küll. Siidine ja pehme. Ei torgi.

Voodri leidsin nagu tellimuse peale täpselt õiget värvi uuskasutusest. Nad kohe teavadmis värve mul vaja on.

I realized there is no need to compensate the yarn deficience with some difficult patterns when the yarn most definately does not have any deficience. The yarn is pure luxury indeed. Silky and soft. 

The lining was waiting for me in the second hand store like I had ordered it. I like when they know which colours I need!

Üks häda selle kleidiga muidugi on. Ta on täiesti uskumatult kerge! Ja hakkab meeletult jalgade külge kinni! Peab minema vaatama, mida tänapäeval selle veneaegse kõssh-kõsshi alternatiiviks pakutakse, misa saab saba alla pihustada.

Oh ja kui soe ta on! Mõtlesin, et mis see auguline võrk nüüd nii hirmsat olla saab! Käisin kleidiga ise peol. Istusin natuke laua taga käed süles. Higistasin vaat, et lombid peopessa!

One problem it has though. It is unbeliveably light and so full of electricity that keeps against your legs all the time!

Well and how warm it is! I went to a party wearing the dress and sat for a while holding my hands on my lap. Oh dear, I had almost puddles in my palms!

Lõng siis Drops Kid-Silk Unicolour. 75% mohääri, 25% siidi.

Lõnga ei kulunud 125 grammigi. 5-ndast tokist jäi veidi alleski. Kudusin nr 3 bambusvarrasetega nagu haapsalu sallegi. Mustri ja mudeli leiutasin ise. Aga noh mis seal sirgete aukude leiutamisel ikka on.

Lõige on tegelikult keskelt üles ja pärast ringiratast alla. Keskjoon väga silma ei torkagi. Nii õrn lõng on. Ülaosal on küljepeal õmblused.

The yarn is Drops Kid-Silk unicolour 75% mohair 25% silk.

I didnt even use 125g of yarn. There is little left of the 5th skein. I used bamboo pins no 3.

The pattern and the model is all mine but is too simple to vaunt about it.

The pattern is actually two pieces: from center upwards and then round downwards.

The top has side-seams.

Ilus Merlin oli nõus taas modelliks tulema. Aitäh!

Beautiful Merlin agreed to model again. Thank you!

Suvine Käsitöö on ilmunud / The summer issue of Käsitöö is out

Iga korraga lähen ahnemaks. Seekord litsusidn juba terve virna värvilisi lõngatulemeid ajakirja kaante vahele.

Seega suveks vardad, heegelnõelad kuumaks ja hagu!

Each time I become more creedy. This time you can find already many colourful knits behind the cover of the latest issue of Käsitöö.

So pour some gasoline to your knitting pins and knock yourself out!

Seekord leiab ajakirjast mõned juba tuttavad kleidid aga nüüd siis täpsete juhendite ja mustrijoonistega, et oleks lihtne endalegi midagi sarnast kombineerida.

Ühe paksema puuvillase lõngaga kleidi soovitan küll ette võtta - saab effektse suvise kehakatte ikka üsna lihtsa vaevaga. 

This time you can find some already familiar dresses with tutorials and patterns that make it very easy to combine something similar for yourself.

I kindly suggest to try the crochet dress, as that is effective item with very little effort.

Aga minu favoriit on suveks üks 30-ndate stiilis pluus. Kuhjasin detaile nii, et nahk märg ja tulem nõretab romantikast nagu lühtritega vooderdatud teerada õitsvate õunapuudega aeda.

Minge ka varrastega ajas rändama!

Ärge baretti unustage!

But my favourite is this 30-s style knitted top for summer. I piled up details so its is almost literally heavy and the outcome is as romantic as blooming appletrees in a country garden in candlelight.

Go travel in time with knitting pins!

Don´t forget the beret!

Täpsemat infot ja valmistamisõpetused juba ajakirjast!

More info and tutorials in the magazine!

Kevadine Käsitöö on ilmunud! / Spring "Käsitöö" is out!

Ilus kevadine Käsitöö on juba mõni aeg tagasi ilmunud.

Nice spring Käsitöö issue is out for some time.

Seekord on taas põhjust üks eksemplar endale soetada, sest sealt leiab muu huvitava hulgas ka ühe minu loodud 1950-ndate stiilis romantilise kardigani kudumisjuhised.

This time there is again a reason to get one as among other interesting stuff you can find  knitting instructions of a nice 1950s style romantic cardigan that I created.

Selles kardiganis on tõesti kõike. On palmikuid, pitsi, nuppe. On puhvvarrukad, on lipuskesed, on nööbikesed. Nikerdamist jagub. Igav ei hakka.

Proovige! Saate ilusa aegumatult moodsa rõivaeseme kaunistamaks teie garderoobi!

This cardigan is really about everything. About cables, and lace and nupss. About crimp sleeves, buttons and ribbons. A lot to carve. Not boring.

I dare you to try! You will get one beautiful timeless garment to bedight your warderobe.

Ka selja taha jagub detaili.

There are also enough details on the back.

Kel ilus värske Käsitöö kodus laual, sellel täpsed juhendid selle romantilise kardigani kudumiseks olemas. Kõik muud detailid - lõnga ja tarvikute kohta leiate samuti ajakirjast.

Näidake mullegi, kes on proovinud!

Näpud nobedaks ja lõng jooksma!

The ones who have recent issue of Käsitöö at home already have detailed insturctions how to knit this romantic cardigan. All other details about the yarn and pins etc. you can find from the magazine too.

If somone is trying to knit it I would appreciate if you´d show me too!

Wish you quick fingers and slippery yarn!

Kellaviieteekindad / Five o´clock tea gloves

Kuna ma oma paralleelmaailmas elangi Highclere Castle´is, siis peavad mul loomulikult olema ka ühed kellaviieteekindad, milledega siis väike näpp püsti kullahinnalisest portselantassikesest mikroskoopiliste lonksukestega peenelt kaetud lauakese taga teed rüüpida.

As in my parallel world I actually live in the Highclere Castle therefore I need a pair of those five o´clock tea gloves so I could zip my tea from a fine china holding my little finger fashionably up. 

 

 

Siit lingilt leiab ühed lihtsad , samas imelised kindad, mida leedi Mary kandis oma õe pulmas.

 

The link shows Lady Mary´s simple yet gorgeous crochet lace gloves that she wore at her sister´s wedding.

 

Leedi Mary kindad

 

 

Mul on varuks päris palju parajalt peenikest beezikat heegelniiti, mille päritolu võib isegi minna pool sajandit tagasi, kui mitte rohkem.

Niit tahab maksimum 1,25 heegelnõela. Otsustasin teha midagi sarnast nagu need preili Mary kindad ja mõtlesin, et mis see siis ära ei ole. Teed muudkui võrku ja valmis. Ahah, jah... Ma ikka pole kindaid üldse heegeldanud, seega ei oska kartagi kui õudne see tegelikult on. Esteks on selle võrgu puhul praktiliselt võimatu neid ridu lugeda, see läheb ikka nii mööda. Ja siis see kasvatamine ja aukude sättimine õigesse kohta. Oh õudust. Ja kui ma veel sõrmede heegeldamiseni jõudsin, siis ma avastasin taaskord sõnu, millede kasutamist ma enda puhul tihti ei tuvasta. Katsu sa nikerdada väikse sõrme läbimõõduga toru, kui kuskilt pole kinni ka hoida.

Sain ühe valmis ja siis tuli lihtsalt nutt peale! Teine tuleb ju veel teha. Ja samaugune. Ei, mitte samasugune! Peegelpildis! Arvata võib kuipalju ma juba oma elus olen kudunud kahte vasaku käe kinnast.

Aga tahtmine oli nii suur, et siin nad nüüd on.

 

I have a lots of thin beige yarn which is very old itself. It requires a hook no 1,25 max. I was inspired by the Lady Mary gloves above and thought it was a piece of cake. Just a bit crochet net and no big deal. Yeah right! I havent crocheted any gloves yet therefore my not justified enthusiasm. Namely it is a total pain to increase and decreas and make the necessary holes in the net and reaching the fingers - oh no! It is a total hell to crochet the fingers , especiallu little finger where you have no place to hold the piece!

After finishing one I thought I would cry. I need to make one more! Exactly the same. Oh no, correction, not exactly the same - in a mirror! I have made lots of gloves for left hand both already - tso I was familiar with the problem I could face.

But the want was so big I conquered my fears and pains and here they are!

 

 

Rohkem ma selliseid ei tee. Kui siis fileetehnikas. Ehk siis see, mis lubab seda va ruutu heegeldada, mitte võrku. See võrgu klappima saamine on ikka paras valu. Ma tahan ikka, et töö oleks nauding, mitte selline piin.

I would not do another pair of those! If only then using the filet technique. That is the squares, not net.I want the procecc to be a pleasure not pain.

 

 

Nüüd ma siis joon oma teed nendega ja elan oma paralleelmaailmas, ajastutruud kõrvarõngad kõrvas rippumas...

 

Here I am, zipping my tea in my parallel world wearing my era matching earrings...

 

 

 

 

Jälle 1920-ndates / Back to 1920-s again

Mu õde ütles mulle, et varsti tehakse minust Discoverisse dokumentaal, mis räägib nendest hulludest, kes elavad mingis konkreetses vanas ajas. Iga detaililini - veeämbrist kuni juukenõelani.

Ma ei ole küll nõus loobuma ei nõudepesumasinast, tõmblukuga lasteriietest ega ka kaugjuhitavast televiisorist. Aga riided ja aksessuaarid jäävad ikka aina rohkem mul 20-ndatesse kinni. Kui vaid kuskilt oleks vabalt saada neid niidirullkontsaga kingi...

 

Nüüd siis kübar. Heegeldatud. Villane - alpaka. Seega soe.

 

My sister said that there would soon be a documentary at Discovery about me where they talk about the people who live totally in past times. In every detail. I am not willing to give up diswasher, zippers and remote TV though. But my clothes and accessories are more and more in the 20-s. If only I could find the shoes of this certain era.

 

But now I have a hat. Crochet. Alpakawool. Therefore warm.

 

 

Kübar on kahekordsest Drops Lima´st. Kaunistuseks ümber see spetsiaalne kübarapael.

Kanda võib äär alla või äär üleval. Kübar on must, juhuks kui nendelt 1924-nda aasta fotodelt võib värvi osas küsimus õhku jääda.

 

I used Drops Lima yarn, doubble and the special hat ribbon for dressing.

You can wear it either edge down or edge up. The hat is black, in cace one cannot distinguish the colour from the pictures taken in 1924.

 

 

Järgmine kord peaks jutuks tulema heegeldatud pitskindad. Kevadiseks kella viie teeks, mõisaaias, õitsvate kirsipuude all...

 

Next time I will probably talk about crochet lace gloves. For spring´s five o´clock tea in the mansion yard, under the blooming cherrytrees...

 

 

Vanade aegade lummuses / Enraptured by old times

Olen ammu ja kaua olnud lummatud vanade aegade stiilidest. Eriliselt vaimustun 1920-ndatest ja 1950-ndatest. Kõige ilusama silueti koos detailidega saaks minumeelest siis kui need kaks stiili kokku segada.

Seega võib vaid ette kujutada mu tohutut enesevalitsemist nõudvat vaimustust kui ma viimaselt kirbuturu retkelt endaga kuhja vanu ajakirju kaasa tassisin. Ma värisesin erutusest terve tee koju, ajakirjad kaenlas nagu viis monsterhai nukku korraga saanud eelkooliealine.

Kaks ajakirja on lihtsalt viiekümnendatest pärit moe-pildizurnaalid. Ühel oli eksikombel 70-ndate Silueti lõikeleht ka vahel! Ja üks on kuuekümnendate alguse käsitööajakiri mustrilehtedega.

Ja siis terve paks köide mitme aastakäigu Mareteid aastatest 1937-1940.

Ma istusin terve õhtu ja lugesin ja vaatasin ja särasin nagu Euroopa Liidus keelatud elektripirn!

Vaevalt, et ma nüüd mõne lõikelehe pealt midagi õmblema hakkan või kuuekümnendatel trükitud vaevu arusaadava ruudustiku järgi midagi tikkima hakkan, aga need on lihtsalt nii ägedad.

Moezurnaalidest õmblemisideid saab küll kuhjaga!!

 

Ja siis alles hakkasid mul käed värisema , kui ma avastain, et mul on endal kodus tükike päris ajalugu. Nimelt seisab kapis üks fileetehnikas heegeldatud linik. Mäletan seda juba vanaema kapist, aga kunagi ei taibanud küsida kelle tehtud või kust pärit. Tõenäoliselt vana-vanatädi kätetöö, sest mu oma vanaema armastas rohkem peeneid sukavardaid klõbistada.

Linik selline ilmselt 0,0075mm heegelnõelaga tehtud nagu sel ajal kombeks.

Aga miks ma sellest räägin. Nimelt ühest Maretist vaatas mulle tuttav linik vastu.

Otsisin koheselt kapinurgast oma aarde ka välja. Tõenäoliselt ongi vana-vanatädi omal ajal moodsat naistezurnaali vaadanud ning otsutanud endale mustrilehe abil ka lauakatte meisterdada.

Ma ei teagi miks, aga see leid erutas mind kuidagi eriliselt!

 

 

 

 

Aga jätkates nüüd enamvähem selles ajastus, siis ka kõik mu enda looming kipub ikka sinna väravasse. Kõik pärlid kipuvad keerduma ikka sellisteks Downton Abbey (oi kuidas ma amastan seda seriaali!!) stiilis vidinateks. Viimasel ajal on valminud terve virn sarnaseid "nööpe".

 

 

Need "nööbid" siis saab paigaldada kõrvade külge.

 

Ja ka mütsid ja kübarad ja kraed kipuvad ka kõik gretagarbolikud välja kukkuma.

Sättisin Drops Alpaca ja Alpaca Silk´i kokku ja tegin lihtsa kaeluse ja baretiliku mütsi.

 

 

Kaelus sobib kanda ka sügisel nikerdatud bareti ja kinnastega.

 

 

Kenad portreefotod on teinud Kadri Purje. http://kadripurje.weebly.com/

 

Kõrvarõngad (minu jaoks on alati veider poltkõrvakaunistuste kohta öelda rõngad - ei ole ju rõngad!!) on taaskord minu viimasest "Downton Abbey" kollektsioonist.

 

Praeguseks punktipanekuks sobib veel üks Kadri Purje püütud nunnufaktorile rõhuv kaader.

 

 

* * *

 

I have always been enraptured by old eras like twenties and fifties from the last century. Lately it has also started to show in my creations.

At first I want to tell you about my finding from the flea market. Namely I came home with several old magazines from 1950-s and 60-s. Also lots of old Estonian womens magazines "Maret" from 1937-1940.

I was just in ecstasy! I read and watched them the whole night and will probably get tons of ideas from there.

I also realized that one old table cloth that I have gotten from my grandmothers cupboard is probably made by one pattern from 1937 Maret. I dont know why but the discovery so exited me.

 

So my own designs move toward that old style lately more and more. My last jewellery collection I named "Downton Abbey" (I just love the TVshow!!) And my knittings have that aim of the twenties. At least I´d like to think so :)

 

The nice portrait pictures are taken by a good friend of mine: Kadri Purje.

http://kadripurje.weebly.com/