Ma trükin e-bay otsingumootorisse päris tihti sisse : "yarn" ja lisan sinna veel õrritamiseks kas "cashmere" või näiteks "silk". Viimatisel otsinguretkel jõudsingi sellise saagini:
It is not seldom I type "yarn" into e-bay search engine. Sometimes I add "silk" or "cashmre" for teasing. Last time I got this harvest:
Tegemist on tõeliselt ulmepehme materjaliga ja kui nüüd hiinlased ei valeta, siis lõngakrae pealt võib lugeda:
35% superpeent Austraalia villa
60% siidi
5% kashmiiri
It is supersoft material indeed. And if the chinese people don´t lie then it is written on the yarn collar:
35% superfine Australian wool
60% silk
5% cashmere
Järgmisena tegin ma midagi ilmselt taunitavat. Ma otsisin Eesti rahvarõivaste raamatu mustrilehelt välja Muhu seeliku triibumustri ja mugandasin selle kudumiseks sobivaks.
Joonistasin värvilisi ristikesi ruudulisele paberile, mille ma tänaseks muidugi juba ära olen kaotanud. Teise varruka tegingi esimese järgi, sest mustrileht oli vehkat teinud.
Next I did something unspeakable. Namely I took Muhu stripe skirt pattern from the Estonian folk costume book and modified it for knitting. I draw it on a squarepaper and lost it of course. Last pieces of the cardi I had to make after first as I had no pattern sheet to follow.
Värvid sain täpselt sellised nagu nad Hiinast tulid. Ega siin pirtsutamise ja valimise ruumi ei jäänud. Hiljem mõtlesin, et oleks ikka vindi üle keeranud ja seda neoonroosat ka lisanud, aga siis oli juba hilja. Seega sündiski minu kollane kampsun kirjute triipudega.
Well, the colours are exactly what I got from China. Very little space to whine or prim. Take it or leave it. Later I thought I should have used the neon pink aswell just to push it but it was too late anyway. My yellow cardi with colourful stripes was born.
Ega ma äärde ka lihtsat soonikut ei saanud ju teha. Tulid palmikud. Hea, et niigi läks. Nööbiliistu ja kaelaaugu heegeldasin. Nööbid said liiga väikesed aga need on ajutised - seega jäävad sinna igaveseks.
Of course I couldnt make any simple edges, therefore there are cables. At least. The button edge and collar are crocheted. The buttons are too small though. But are only temporary - hence will be there forever.
Kõige jubedam asi kirikudumite juures on lõngaotste peitmine. Minul on selle probleemi jaoks geniaalne lahendus - ma lihtsalt ei tee seda!
The most horrible thing about solourful knits is to hide the yarn ends. I have a great solution for that problem - I simply don´t do it!
Ja siis tegelikult veel raskem osa - saada viisakaid pilte, kus kampsun on seljas.
Niisiis kiired poosid kodudiivanis ja ca 500 kaadrit, et saada need paar.
And the hardest part actually is to get decent photos of it , worn.
I tried some helpless poses at home to get at least somekind of an idea.
Well...
Kõigepealt ülbe ülolekuga.
At first with attitude.
Järgmisena looritatud pilk kaugusesse.
Next enshrouded glance to distance.
Siis teeseldud vaimne tegevus.
Then pretended intellectual activity.
Ja lõpuks loomulikult totakas naeratus.
And finally of course - goofy smile.
Aga kampsun on mõnus. Ütleme nii, et üle pika aja üks tarbeese taas. Imeliselt pehme ja soe. See villa ja kashmiiri jutt vist ikka peab vett.
Ja raske on ta ka, niisiis siidijutt ei ole ka päris vale ilmselt.
Eks ta nüüd üks hirmus fuusion on oma mustrite ja värvide ja tegumoega. Aga tänu rebukollasele värvile juba naljal märkamata ei jää.
Well, the cardi is cosy though. Something practical for a while. Extremely soft and warm. I guess the talk about silk and wool and cashmere is true.
It is one helluva fusion, it is. The pattern, the colours... Due the yolk yellow colour it is one eye catcher indeed.
