Kuldse peaga nõel

Lugesin hiljuti ühte äärmiselt paeluvat raamatut.

"Kuldse peaga nõel"

Autor Kertu Saks

AS Ajakirjade Kirjastus 2016

My dear english-language readers. 

Today I write about a book I recently read and absolutely adored.

The translated title of the book may be: "A needle with the golden head" or "Gold head needle"

Author Kertu Saks

Publisher AS Ajakirjade Kirjastus 2016

This book is about one family´s women story, about the handwork they did and how the pieces of the beautiful handwork has been inherited from generation to generation.

It is mainly about the first half of 20th century.

My favourite time in the history.

The book motivated me to explore my own family´s women handwork history and made me dig out my grandmother´s old photoalbums and drove me to torture my mom with endless questions what she remembers.

The story got quite long so I am sorry I will continue only in estonian this time.

* * *

Mulle tundus nagu see raamat oleks mulle kirjutatud. Seal oli kõik-kõik koos, mis mind eriliselt paelub. Käsitöö ja ajalugu ja erinevate inimeste lood. Eriti just 20. saj. esimene pool.

Mulle meeldib vist kõik sellest ajast: mood, sisekujundus, arhitektuur. Mu sõber on selle kohta väga tabavalt öelnud, et see oli aeg kui naised olid naised ja mehed ei olnud.

Seal raamatus on imelist pildimaterjali ja kõigel on oma lugu. See on hämmastav kui palju , läbi mitme põlvkonna, on säilinud ilusat käsitööd ja see on nii paeluvalt põnev kuidas ja kes neid asju omal ajal tegi.

Mind ajendas see raamat koheselt uurima ka oma naispere käsitöötegemise ajalugu.

Mina ise olen ilmselt oma käsitööpisiku saanud siiski oma emalt, kes siis minu lapsepõlves , kui oli raske nõukogude aeg, ikka mulle ja endale üht-teist kudus-heegeldas. Ja seda ma mäletan täpselt kuidas ema õpetas mind kuduma. Sellised hirmus terava otsaga alumiiniumvardad olid ja üsna ebaühtlane kole kare lõng. Mäletan kuidas ma pidasin seda täiesti võimatuks, et selle sirge vardaga on võimalik seda lõnga üldse mingiteks aasadeks vormida. Sinnani olin ainult heegeldanud ja see käis ju konksuga. Loogiline, et sellega saab lõnga läbi aasa tõmmata. Aga sirge vardaga!? Heegeldama õpetas mind ka ilmselt ikka ema, sest oma esimese keti (noh sellise 100 meetrise nagu alustajad ikka teevad) tegin ma kindlasti enne kooli. 

Mu vanaema (ema-ema) mäletan ka kudumas. Aga tema kudus just ainult kindad ja sokke. Selliseid hirmsaid rauast sukavardaid, mis jätsid kätele kõva metallihaisu juurde, oli tal mitu komplekti ja igasugustest villase lõnga jääkidest, mida vähegi leidis, sündisid peenikess kirjas kindad ja sokid. Ma ei mäleta, et tal oleks olnud mingeid mustrilehti, seega ilmselt siis need mustrid ta tegi kudumise käigus ise. Eks need peamiselt sellised lihtsad väiksed rombikesed või täpikesed olid.

Kahjuks ei ole vist ühtegi paari alles. Eks need sai ribadeks kantud.

Ja neid kindaid ja sokke sai ju hirmsasti nõelutud ka tol ajal. Mäletan vanaema käsitöösahtlist veel sellist puust seent, mis pandi sokikanna sisse ja siis oli hea selle peal kannaauk kinni nõeluda-põimida. Ka see tehnika on mul meeles just vanaema käest.  Sokiauk punuti kinni nagu korvi teeks.

Küll aga ei olnud minu vanaemal vist väga sellist tikkimis ja pilutamise ja peene pitsi heegeldamise ajalugu. Vähemasti ei mäleta ema, et vanaema oleks sellist tööd kunagi teinud ja samuti ei ole ka säilinud esemeid mis võinuks olla tema tehtud. Kahjuks hävis ka kõik vanaema vara Tallinna pommitamisel kui pommitati maatasa maja Roosikrantsi tänaval, kus ta elas. 

Seega kõik pitsiga padjapüürid ja linikud ja muud käsitööesemed, mis ma mäletan lapsena vanaema pesukapis siiski olid ,võisid olla hoopis teiste inimeste annetatud.  

Kaevasin õhinaga välja ka kõik vanad fotoalbumid, mis siiski imekombel olid vanaemal alles. Küll mulle meeldib neid vaadata. See oleks nagu päriselt sinna ajastusse minek. See mõte, et need inimesed seal piltidel päriselt elasid ja toimetasid sellel minu jaoks nii idüllilisel ajal nagu olid need 1920ndad-1930ndad.

Mulle meeldib juba see, et need albumid ise on sellised räsitud ja puhast aja hõngu täis. 

Ma nimme ei taha neid teibi ja liimiga parandama hakata.

Pildid on kõik kenasti albumisse seatud ja mulle meeldib hirmsasti kuidas siis oli kombeks igale pildile taha kirjutada, et kes ja kus ja millal.

Kuigi mul on vahel tunne, et sel ajal olid inimesed kuidagi klaasistunud ilmetega. Ju siis nad pidid fotograafi juures väga kaua liikumatult paigal istuma kuniks pilt tehtud sai ja nad väsisid silmade lahti hoidmisest ära.

Aga minu vanaema oli ikka ilus. Ka klaasistunud pilku ei olnud.

Hästi vahva on vaadata kuidas siis oli ka ilmselt kombeks sõbrannadega koos fotostuudiosse minna ja üks kena mälestus lasta teha. Tõenäoliselt saadi muidugi igast korrast üks kaader vastupidiselt 236-le , mis nüüd tehakse.

Selliseid grupipilte on vanaema albumis päris mitmeid. Ja mõnda nendest sõbrannadest mäletan isegi mina. Küll aga muidugi juba hallipäiste vanaemadena.

Küll nad noortena olid ikka ilusad!

Minu suureks imestuseks on muidugi stiil kõigil äärmiselt tagasihoidlik, Kuigi 1920ndad oli ju selline toretsev aeg. Ehteid peaaegu üldse ei ole ja kleidid on väga tumedad, tunduvad villased.

Aga ometigi need detailid! Vaadake neid paelkante ja peenikeste nööpide ridu ja selliseid korrektseid lõikeid.

Ja kui kenad sätitud soengud neil alati olid.

Kuid pärlid ometigi ei puudunud. Ja ikka pikad pärlikeed pidid olema!

Oh kuidas ma tahaks ajamasinaga sinna aega rännata ja olla üks elunautlev daam siit seltskonnast, Mary-Jane kingad jalas ja munakoorekübar peas.

Vaatamata sellele, et 1920-ndate siluett oli ju täielik kott, oli üldpilt siiski äärmiselt naiselik ja graatsiline.

Sain nüüd kõvasti õli tulle ja uurin jõudsalt edasi oma suguvõsa naiste käsitöö ja muude tegemiste ajalugu. Kuidas ja kus nad täpselt just sel ajal elasid ja millised inimesed olid.

Oma isapoolset vanaema ma kahjuks praktiliselt ei mäleta üldse, sest ta lahkus meie juures kui ma olin 4 aastane. Tean vaid, et tema ka kudus palju. Aga rohkem just riideid - kampsuneid, veste, mitte niiväga kindaid-sokke. Ja et tema olla endale soetanud isegi kudumismasina.

Seda kõike plaanin veel täpsemalt uurida ja otsida ka pildimaterjali juurde.

See kõik on nii põnev!

Ja erilise tõuke selleks andis ikkagi just see raamat, millest ma oma tänast jutustust alustasin.

Raamatu vahelt leiab ka lõikelehe, mille järgi saab õmmelda endale ajastutruud kleidid.

Nad ikka ilmselt mõtlesid minu peale, kui seda raamatut tegid.

Teksasinine Boho ingel / Jeans blue Boho angel

See Drops Loves You 6 lõng lebas lõngapoes suures korvis oma liigikaaslaste seas päris pikalt enne kui ma ta enda jaoks leidsin. Tundus selline plass sinine, et mida sa sellisest ikka teed. Aga siis äkki ilmutas mulle ennast tõeline dziinsi ingel ja ma nägin vaimusilmas pikka, laia aga lihtsat, üllatus-üllatus, kleiti. Vot täpselt sellist:

This very Drops Loves You 6 yarn was there in the large yarn basket in the yarn shop for pretty long time before I felt something for it. It seemed such a bland blue so I felt nothing. Then suddenly I felt a revelation from a true Jeans angel and I saw it - long, wide but yet simple, surprise-surprise, dress. Just like this:

See taaskasutatud puuvillast lõng on nagu loodud just sellise stiiliga kleidiks. Parajalt raske ja sellise teksase tundega lõng. Heegelnõelaks taas nr.3,5,  niisiis heegelda nagu nööri. Alumisi ringe tehes oli süli ikka raskelt kleiti täis. Andis lapata seda alumist rattaäärt, et muudkui ringiratast talle ligi pääseda. Ei saa päris väikese käekotikesega näputööd rongi kaasa võtta näiteks...

This recycled cotton fits perfectly for thiskind of design. It is heavy enough and feels like real jeans.

I used hook no 3,5 hence it felt like crocheting a rope. The bottom circles were remarkable challenge to make. The heavy crochet-piece in my arms so I had to flip it over and over to get the circle done. It isnt the case to take a tiny fancywork with you in a handbag. 

Lõige on imelihtne. Alustasin kaelaaugust ja hakkasin muudkui ringiratast allapoole tulema erilisi peatusi tegemata. Muster tuli nagu ta tuli. Tahtsin hoida ta pisut geomeetrilisema, mitte nii hirmus pitsilise. Noh ja siis seelikuosas sai neid silmi muudkui juurde ja juurde tehtud ja... nüüd keerutab!

The pattern is very simple. I started from the neck-piece and continued in circles to the bottom without any remarkable brakes. The chart came as it came. I wanted to keep it more geometric this time. And the skirt part I increased and increased each row and..... now it twirls!

Kui muidu pikad kleidid muutuva õhtukleitideks kui kanda nende all pikka voodrit ja muunduvad tagasi suvekleitideks kui kasutada lühikest voodrit, siis see jääb ikka selliseks Boho-suvekleidiks igal moel. Kannatab just tennistega hängida ja tshillida mööda moodsaid suveüritusi. Kanna teksajaki või mingi linase ürbiga. Glamuuri ikka kuidagi välja ei pigista.

Well, if usually my long dresses become evening gowns if long linings are worn and change back into summer dresses if short lining is used, then this dress stays hiskind of Boho-style summer dress either way. You can wear tennis-shoes and jeans jacket with it. Cant squeeze any glamour out of it.

Las siis nüüd veel räägivad pildid, mis said teoks ikka tänu seekordsele superägedale Boho inglile, Siretile! 

I let the pictures tell the rest again. The results of the photoshoot owe big thanks to the supercool Boho angel Siret again!

Liiga roosa / Too pink

Kõigepealt oli lõng. See tundus mulle tegelikult esmapilgul üsna lõheroosana, aga kui koju tõin muutus ta ikka väga hull-roosaks. Mida sa sellisest siis teed. Otsustasin vindi paar korda üle keerata. Ja saigi roose ja volange.

At first there was the yarn. It seemed like pale salmon pink at first But as soon as I took it home it turned to crazy pink. What one should do with this pinky pink. Well I decided to overdo it and here it is: roses and flounces.

Lõng on Drops Loves You 7. Äärmiselt pehme, isegi liiga pehme. Täiesti läiketa ja väga kerge. Nagu vatt. Aga langeb täitsa ilusti.

Heegelnõel oli vist seekord nr 3. Või võtsin vahepeal 2,5 ka...enam ei mäletagi.

Kleit on täiesti sirge lõikega , heegeldatud ülevalt alla.

Kaeluses reljeefsed lillmotiivid.

The yarn is Drops Loves You 7. Very soft, even too soft. No shine and extremely light. Feels like cotton pads. But falls nicely.

The hook was probably no 3, cant remember if I used 2,5 meanwhile too.

The pattern is totally straight, crocheted from top to bottom.

Relief flower motifs at the neckpiece.

Vööga mängides saab kandmiseks tekitada erinevaid stiile.

Vöö puusal, vöö vööl või vööta.

Playing with the waistband gives different variations.

Waistband on the hips, waistband on the waist or no waistband.

Lõõskava päikese käes sai kleit ka lõbusa fotosessiooni käigus purki. Las siis ülejäänud juttu räägivad pildid.

Our jolly photoshoot took place in a burning sunlight.

So let the pictures tell the rest.

Tänud lähevad taaskord Siretile. Ta on superäge modell ja lisaks laulab nagu lõoke.

Siit saab tema tegemistel silma peal hoida: Siret Tuula

Big thanks to Siret again! She is supercool model plus sings like a lark.

Check her activity here: Siret Tuula

Suvine must / Summerish black

Kevad-suvise kollektsiooni esitlus jätkub.

Mulle millegipärast ikka enamus kleite "venivad" pikkadeks. Lühikestega saab see mõnus töö kuidagi liiga ruttu otsa. Niisiis võtsin ühe oma lemmikutest lõngadest - Drops Safran , ja läksin eriti igavat teed: musta teed. Safran on lemmik, sest ta on kammitud puuvill ja seega eriti pehme ja mõnus kanda.

Edasi lõige - jälle igav, trompet. Aga no töötab noh.

Ülejäänud inspiratsioon tuli jälle mu lemmikute: Zuhair Muradi ja Elie Saabi loomingut jälgides. Neil küll pole endil midagi heegeldatut (või kui on, siis väga vähe ja ma pole tabanud) aga nende looming inspireerib mind heegeldama.

Niisiis saage tuttavaks minu suvine must.

Spring-summer 2016 collection launch continues.

I dont know why but the majority of my dresses somehow come out full length. To make a short dress is too little work for me. So I took one of my favourite yarns - Drops Safran and a very boring choice of colour - black. Safran is good because it is combed cotton and hence extremely soft and nice to wear.

Next - the pattern. Boring choice again - trumpet. Well, but it works.

The rest of the inspiration came from my favourite fashion designers: Zuhair Murad and Elie Saab. I havent found any crochet items of theirs but their creations inspire me to crochet.

So, you are welcome to meet my summerish black.

Mustrid ma viimasel ajal teen ise. Otsin küll midagi sobivat selle musta miljoni faili hulgast, mis mul kogutud, aga ükski kunagi ei kõlba.

Ja kleidid teen tihti ikka keskelt üles ja keskelt alla.

Ja jälle üks lihtsaima vastupanu tee -  paatkaelus.

The patterns I lately make myself. I usually search through all my zillion-trillion chart files and none of them is ever good enough.

The dresses are also mainly from the middle to top and from the middle to the bottom.

And the collar is again one of the simplest solutions - boat shape.

Ihuvärvi lühikese voodriga annabki kenasti suvekleidi mõõdu välja. Täispikk must vooder alla ja on aastaringne õhtukleit.

Nii lihtsalt see käibki.

Aga seda musta voodriga varianti tuleb praegu lihtsalt ette kujutada.

With the nude short lining it is summer dress. Wearing a full length black lining it is all year evening gown.

As simple as that.

But the black lining version must be currently imagined.

Kõik ehted: Vivrut Jewelry

Photoshoot jewelry: Vivrut Jewelry

Fotosessioonil olid suureks abiks taas Kalamaja tänavad ja hoovid, minu ustav Nikon ja muidugi sire ja sädelev Siret! Aitäh, Siret!!

The Kalamaja streets and courts and my faithful Nikon were important participants of the photoshoot and of course sparkling and supercool Siret. Thank you, Siret!!

Taevasinised kuuekümnendad / Sky blue sixties

Kõik algab alati lõngast. Ma leian selle värvi,mis mind kohe kõnetab. Toon koju. Vaevlen tohutus ideekriisis. Siis tekib idee. siis see läheb üle. Uus ideekiriis. Löön lihtsalt heegelnõela esimesse tokki sisse. Teen pool kleiti valmis, Idee muutub töö käigus tuhat korda.

Ja nii sünnibki pikkade varrukatega pika trompetkleidi asemel kuklanööbiga lühike 1960ndate kleidike. Niimoodi pea kõik kleidid tulevad.

Everything starts with the yarn. I find the right colour. Bring it home. Suffer a termendous idea crisis.

Then start the crochet with a weak idea. Crochet rady half of it. Change the idea thousand times.

And so it happens that instead of long sleeved maxi trumpet dress there is sleeveless, back button short 1960s style dress.

Siin ta on - helesinised kuuekümnendad.

Here you are - meet my sky blue sixties.

Lõng on Drops Loves You 6. See on 100% taaskasutatud puuvill. Kuidagi linase tundega ja hea langevusega. Nõel 3,5

The yarn is Drops Loves You 6. It is 100% recycled cotton. Feels like linen. Falls well.

Crochet hook no 3.5

Seekordse fotosessiooni tegime Kalamaja tänavatel ja hoovides.

Modelliks imekena Siret, kellele suured tänud minu poolt.

Kaamera ajasin kuumaks ja välja tuli nii mustvalget kui värvilist. 

Las siis pildid räägivad enda eest.

The photoshoot took place in Kalamaja streets and courts.

I thank Siret who was my wonderful model this time.

I heated up my camera and got some colour , some B&W shots.

Let the pictures talk for themselves.

Aitäh, Siret!

Thank you Siret!

Ehted / Jewelry

Pikk vaikus siin ei tähenda, et mul oleks mingigi muu argumenteeritud põhjus selleks kui et olen laisk ja saamatu. Vähemalt olen aus.

 Aga nüüd tahaks rääkida ehetest, mis on jäänud täiesti põhjuseta kuidagi rambivalgusest välja. 

Viimasel ajal jäävad pärlid lõngadele lisaks aina tihedamalt sõrmede vahele ja mingi kindel lemmikstiil leiab ikka oma tee püünele. Ikka selline vana ja romantiline on need märgusõnad.

Moodsalt öeldes vintage.

The long silence here doesnt mean that I have a very good reason for it. I am just lazy and unefficient. At least I am honest.

But today I want to talk about my jewelry. It has been in the backround for too long eventhough lately I get inspired more and more especially with pearls between my fingers.

The main ponts are old and romantic. Modern way to say it: Vintage.

Ma armastan punumistehinkat ja annangi avalöögiks midagi punast minu kõige värskemast loomingust.

I love the entwineing technique and at first I show one of my very fresh creations - red.

Metallist domineerib selline vana-messing või pronks, lisaks vaske ja hõbetatud pinda.

Mainly I use antique brass, sometimes copper and silver plated metals.

Kõrvarõngaid sünnib ilmselt ikka kõige rohkem. Kuigi kaelakeed või prossi, sõrmust on sellevõrra põnevam teha, et kui ühe valmis saad ei pea teist samasugust uuesti tegema. Mul on alati jube hea meel, et inimesel ei ole 4 kõrva.

Mostly earrings. Eventhough it is more interesting to make brooches or necklaces or rings as after one piece you dont need to make anotherone exactly the same. Thank goodness people dont have 4 ears.

Eks mu peamine inspiratsiooniallikas on ikka ajalugu ja 1920ndate aegne aeg. Sinna jääb ka minu vankumatu lemmik Downton Abbey. Ahmisin ehteid ja akessuaare vaadata iga kord kui "upstairs" rahvas taas ekraanile ilmus.

Well that can be no secret that my main inspiration is Downton Abbey period. I literally drank in all the jewelry and accessories when the upstairs people appeared on the screen.

Ma võtan ennast kokku ja räägin teinekord täpsemalt kuidas ma neid teen. Seniks aga saab värskematele ehtekollektsioonidele alati läbi Facebooki silma peale visata siit:

Vivrut Jewelry

I promise I will tell about the way I make the jewelry someday soon. Until then you are very welcome to check my newest creations via Facebook. Just click here:

Vivrut Jewelry